Käisin üle pika aja Emumäel. Miskipärast kipub ikka peale suve olema selline periood, mil ma üldse ei satu sinna. Hilissügisel on maal hästi troostitu - suvise muru ja talvise valge maastiku vaheetapp on sopp.
Meie unistusplaan ehitada Toomihkli talu laut ümber majutushooneks võtab reaalsemaid toone. Esimese etapiga (st 1. korruse renoveerimisega) tahaks valmis saada juba järgmisel aastal! Ja kuna järgmine aasta on hästi lähedal, siis hakkasin juba mõtlema sisustuse peale. Iskusse ja Askosse astuma ei hakka - lauda sisustamine uue mööbliga käiks mõistagi üle jõu. Seetõttu otsustasin saata sõpruskonnale laiali säherduse meili:
"Kui sul on mööblitükk.. mis on kas liiga vana või liiga kole või liiga igav vms - ühesõnaga üleliigne - siis võtan selle rõõmuga endale. Nimelt on mul plaanis Emumäe Toomihkli talu kõrvalhoone muuta kolikambrist majutushooneks (et mu kallid sõbrad kõik kenasti sinna alati ära mahuksid:) Uutesse mööblitükkidesse investeerida ei jaksa - seega oleks ideaalne, kui saaks selle sisustada taaskasutatavate mööblitükkidega. Pakkuda võib kõike ja julgesti! Kui riie on veidi rebenenud või värv kriimustunud, pole hullu - mul osavad käed:)"
Eks nati ebamugav oli seda laiali saata - kuidagi naljakas on nuiata teiste vana kola endale. Reaktsioon oli aga väga positiivne - kes kurtis, et tal kahjuks midagi üle pole, kes lubas uusi esemeid ostma minna, et vanad saaks ära anda. Tegudeni jõudis kõige kiiremini aga Elis - tema sinise diivani tõi Mella eile õhtul Toomihklile. Aitäh Elis, kui hoone remonditud saame, ootame sind siia ööbima!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment