Esialgne plaan oli osaleda rogainil viiekesi, aga.. miskipärast stardib Karbon täna Oandu külas traditsioonilselt triona. Kuna vorm kõigil kehva, siis lepime kokku, et täna me ei jookse. Ja tõepoolest nii see ka läheb. Trajektoori paika pannes traditsiooniliselt kakleme, kuna minu mõte on alustada kaardi lõunaservast rammusa 45 ja 55ga, aga paraku on ainus naine võistkonnas olla sama mis hüüdja hääl kõrbes, miska jätame alumised punnid mängust välja ning suundume alustuseks läände. Teise punkti, 24ndasse liigume kolonnina lauteel, mis orienteeruja jaoks on üsna kummaline tegevus, kuid kuna ümber on tihe ja mitte liiga kuiv võpsik, eelsitame laudu, mis mõistagi ei suundu just linnulennuna meie soovitud punkti. Ka peale laudtee-ala on mets jätkuvalt suhtelsielt kehvasti läbitav ja sihid halvasti leitavad, mistõttu eelistame liikuda mööda metsateid. Lahedamaks läheb olemine alles Natturi küla juures, kui läheneme Pedassaare poolsaare tipule.
Edasi (ehk täpsemalt öeldes tagasi) liigume piki rannikut - kõige meeldejäävamaks etapiks on läbi roostiku minek, kus saame lõpuks ka jalad korralikult märjaks-mudeseks - mina mitte palju kõrgemalt kui pahkluuni, Süsi lenduvate kuradite rohkuse järgi otsustades vähemalt põlvini.
Vergi sadama kõrtsi juurest ei saa poisid lahkuda kuiva suuga - õllepaus!
Üllatusega selgub, et suudame võtta kõik punktid, mis plaanisime pluss varupunktid. Kuna aega veel küllaga, läheme korjele teisele poole jõge, mille ületamine on tänu rohketele kividele ja vähesele veele üllatavalt lihtne.
Päeva leid on ISCI fliis, mille taskus Opeli võtmed.
Päeva üllatus on viimane punkt (35), mis asub vääga reljeefsel looduslikul raiesmikul, mille läbimine 7nda tunni napi energiavaruga on kena punkt üritusele. Venitame mis me venitame, aga ikka jõuame pool tundi enne kontrollaja lõppu finišisse. Oleks ju võinud käia ära ka Altja kõrtsi juures (2 punkti) või lõunapool asuvas 45s, aga mõistus ehk väisnud jalad võitsid seekord.
Tulemus: 210/355 (segavõistkondades 96/294).
No comments:
Post a Comment