Libahundi jälg

Selle võistluse hind on ränk - samal ajal toimub Pärnu-Kihnu kasukaregatt ja merel on sügistorm. Aga kuna kevadisel Libahundi Märjamaa-etapil saime 2. koha, tuli mere asemel metsa minna - tiitlit kaitsma.
Karbonit esindavad seekord tavapäraselt Süsi-Kati-mina ja tavapäratult Paavo. Traditsiooniliselt suudame tülli minna, ebatraditsiooniliselt toimub see seekord juba enne kokkusaamist - nimelt Hannesel ei tule meelde, kus ma elan ning ta ootab vale maja ees (juhtumisi ka vales linnaosas).
Rahvast on Libahundi kohta enneolematult palju (121 võistlkonda kevadise 40 asemel - kohal ka palju xDreamilt tuttavaid nägusid). See teeb meie eesmärgi - saada aasta kokkuvõttes pjedestaalile - raskeks.
Teeme väga optimistliku plaani. Püüame end pudiga (2sed-3sed) mitte koormata ning jahtida 4-5seid punne ja loomulikult ei raatsi ilma jääda ka lisaülesannetest. Lisaks heldele punktisummale (7), on need enamasti ka päris huvitavad.
Algus on raske - otsustame esimese lisaülesandeni spurtida, kuid kohe saab selgeks, et Paavost jooksumeest pole. Ka ülesandes endas läheb kehvasti - otsime 280 kraadises suunas 14 m kaugusel ja 30 cm sügavusel asuvat klotsi ülikaua - ca 20 minutit. Leidsime selle napilt enne loobumist tänu koostööle teiste meeskondadega. Kuna Paavol pole plaanis jooksma hakata, siis otsustame paarituda: mina-Kati hakkame punkte võtma ja poisid rohkem šerpade eest. Tõsi - ka Hannes tõi kaks kastanit tulest välja. Punktid on suht kergesti leitavad ning asuvad looduslikult kaunistes kohtades: kivikalme, järsak jõe ääres, ujumiskoht (samas kohas teisel pool Valgejõge telkisime Andrese-matka ajal), maaluse Vasaristi oja kärestik. Asjale annab väärtust juurde superhea ilm.
Veidi ebameeldivam teelõik on enne ja peale 47 punkti, kus jalad märguvad ning saame selgeks, et kaardil valgega märgitud sihid on päris metsistunud. Märjad jalad saavad kompenseeritud lisaülesannetega: Valgejõest köit pidi ülesõit Joaveskil ja köielkäimine Nõmmeveskil, kus tuleb lisaks vesiveski varemetes ka legendi järgi orienteeruda ning kanuuga mäluorientimine Loobu jõel. Ülesannetes võtavad poisid löögi endale, jättes meid publikuks. Peale kolmandat lisaülesannet tuleb taas vähe raskem lõik - teel 40. punkti paneme sõna otsese mõttes rappa ja oktoobri lõpus vesiste mätaste vahel hüpata ei ole lausa lust. Seejärel jooksen elektrikarjusesse. Ja hetk hiljem annab briljantse samasuguse kordusetenduse Kati.
Kuna viiendal tunnil läbisime megalõigu, teeme oma optimistliku plaani ülioptimistlikuks ning otsustasime esialgu plaanitud finišisse siirdumise asemel minna veel üht vaheülesannet tegema: jõuame peaaegu rannikule, siin tuleb määrata käepäraste vahenditega rändrahnu kõrgus ja ümbermõõt ning viimase ebatäpsuse tõttu teha üks trahvi-käruring.
Kõige raskemaks osutub teekond 74=>38, kus jalad saavad poole sääreni sopaseks. Aga kuna finiši lõhna on juba tunda ja päike järkuvalt paistis, siis see suurt ei morjenda. Finišeerime suht täpselt - vaid 12 minutit enne kontrollaega.
Paar tundi hiljem Loksa ujulast saunatamast tulles saame loodetud uudise: meid ootaab karikas. U-turn ja tagasi Vihasoole! Karikas on kuldne - Karbon sai koondarvestuses esikoha! Juhhuu!!
Pidustused kulmineeruvad Elise juures ja jätkuvad hapnikuta ööklubis Love, Sex & Money.