Brunchitame Sangasete Rukkirestoranis - Valgamaa enim kiidetud söögipaigas (kui kõrvale jätta Tammuri talurestoran, kuhu lihtinimene juulikuus ligi ei pääse: komplekti ööbimine-õhtusöök võimalust lähiajal ei terenda, sööma oleks 2 inimest saanud tulla kõige enne.. laupäeva õhtul.. St tuleb vist järgmist masu oodata..)
Rukkiresto on liialt üles haibitud. Minu vaimusilmas kerkinud tare-tarekese asemel asub asutus nõukaaegses külakultuurimajalikus hoones, päevavarje kaunistavad karastusjoogireklaamid, meie vastas asuvast poeuksest sõeluvad sisse-välja peaparandust hankivad pärismaalased. Alustuseks tuuakse lauale.. veidi kuivanud poeleiba (!)
Mitttemidagiütlev õhustik ei suuda siiski rikkuda toidu maitset: "Aedniku hõrgutis" osutub imeheaks külmsupiks (nipp: tomatisupile võib lisada ohtralt paprikat, kurki, küüslauku ja tundub, et ka porgndit). Ainuke puudus on see, et supp on mikroskoopiline. Võtan lisaks "Kuningliku lõhega kukeseenesalati" ja ülesöömisega jälle asi ühelpool! :)
Rukkimajas oleks tahtnud näha suuremat rukkiarmastust: oma-ahju-leiba ja võimalust osta kaasa krõbeda koorikuga pätse.
*****
Päeva jooksul saan aru, et tegu oli ikkagi üle prahi söögikohaga. Lõuna-Eestis. Tallinn ja Tartu on meie maitsemeeled ära hellitanud ning riigi teises otsas on olukord üsna nutune: nt Sangaste lossi menüüs domineerivad vanad sõbrad Friikartul ja Seljanka. Pärliks sõkalde seas näib olevat Taagepera loss.
Söögivalik pole kiita ka folgises Viljandis. Waldorf-kooli pansionaadiproua soovitab minna lõunatama Tartu ja Koidu tänava ristmikul asuvasse maherestorani, mida ühe kooli kasvandiku lapsevanem peab. Paraku on hoovis inimesi kahes kihis, järjekord pikk ja kohe-kohe tulemas 2-tunnine siesta. Hoiame end teadlikult folgi toidutänavast eemale, et toetada kohalikku ettevõtlust ning uudistame Tartu tänava pubisid. Olukord on masendav.. nt Liverpoolis on menüüs seljanka, viit sorti šnitslit, friikartul nelja erineva lisandiga jms. Seda menüüd pole vist söendatud alates taasiseseisvumisest muuta. Lgp pubipidajad, käes on suvi, pakkuge külma suppi, värsket kartulit ja heeringat hapukoorega ning me oleme kohal!! Aga siin kliente loomulikult pole. Kuigi käimas on folk, mis tähendab, et sellised kohad peaks puupüsti täis olema.
PS, Ühe üllatuse pakub siiski ka toidutänav: värske hommikul püütud Võrtsu kalavalik! Veidi kahjugi, et armeenlases end täis pugisime ning et angerjasupi jaoks ruumi pole. Jääb vaid lootus, et nii hea kui Saadjärve oma, see ikka pole;)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment