Ma ei ole suur joogafänn. Võiks isegi öelda vastupidi - jooga on mulle alati tundunud suht piinarikas kondiväänamine. See laager aga.. raputas hinge ja puhastas meeli. Tõsiselt! Pivarootsi lähistel asuv Polli talu on üdini positiivne paik ning ideaalne joogatamise jaoks (mis sest, et esimesel õhtul on kilelaega aidas, kus ööbime, 27 piinarikast kraadi sooja).
Olen vabatahtlikult andnud end režiimi kätesse: äratus pool 5 hommikul. Järgneb 
mandliõliga võidmine (mis tundub äsja tõusnud päikese kiirtes kuidagi pühalik protseduur), jääkülm dušš (hommikuti on joogalaagris komme mitte rääkida, aga duši all pääseb küll sõnadevool valla - nii hullkülm!), 
pooletunnine jalutuskäik mereranda ja ca 2,5 tunnine hommikustseremoonia. Karm? Absoluutselt mitte! Pigem teeb natuke kurvaks see, et tavalisil hommikuil magan selle aja maha.. 
Laagriliste päevakava on suht tihe: lõunameditatsioon.. hingest tulevad ja hinge minevad loengud.. pealelõunane joogatund, õhtumeditatsioon..
Seda kõike kaunistavad imehead puhtad-tervislikud taimetoitudest road..Iga naine võiks endale lubada luksust pühendada paar päeva aastas oma kehale ja mõtete korrastamisele.. Ja miks mitte ka iga mees (registreerujate seas olid eranditult kõik naised, aga tundidesse eksisid ära siiki ka mõned mehed.. huvitav, miks jooga paelub vaid naisi? Kas pole meestel lihtsalt aega või pole see karmile põhjmaa isasele piisavalt mehine ajaviitmismoodus?)
Anne ja Merit, suur tänu kolme kauni päeva eest! Jooga ja mediteerimine mulle hoobilt külge ei jäänud, aga väga hea on siin laagris olla ja usun, et mind kummitavad veel kaua aega meie hommikutseremoonia parimad palad, näiteks see:Ek ong kar, sat nam,
karta purkh, nirbhao, nirveir..
Fotod: Ilana Serman
No comments:
Post a Comment