Angerjasupp on söök, mis lihtsalt ei saa ebaõnnestuda. Valmib kiiresti ja maitseb ülihästi - mida muud ühelt ideaalselt koduroalt tahta!
Kohustuslikud köögiviljad ses supis on porgand ja rooskapsas (soovitavalt ikka värske). Mereandidest lisan suitsuangerjat ja krevette.
Ent.. Natuke aega peale supi valmimist kuulen, et angerjasöömine on pea sama suur patt kui tuunikala kugistamine. Nimelt on angerjavarude massilise vähenemise tõttu saanud ta ohustatud liigi tiitli ja saanud omale koha punases raamatus (näiteks minu eluajal on tema arvukus vähenenud vähemalt kolmveerandi võrra!) Veidi lohutab , et kodumaised Võrtsjärvest pärinevad angerjad ei võta ette rasket teekonda Sargasso merre, vaid nende maimud on inimeste kasvatatud.
Ning lisaks sellele uss-kalale, mida vanad saarlased, muide, just nimelt oma ussivälimuse tõttu söötsid sigadele, peaksime oma toidulaualt ka krevetid ära korjama. Eelkõige troopilistest mangroovimetsadest pärinevad isendid.
Niiet karta on, et see supp sellisel kujul on täna mu laual viimast korda:(
No comments:
Post a Comment