Teatriring

Olen varemgi märganud, et kultuuritarbimisega on meie peres nii, et tükk aega on vaikus ja rahu ning siis ahmime seda endasse tülgastumiseni.
Alustuseks käisime NO uut tükki Untitled vaatamas. NO on Linnateatri kõrval kahtlemata mu lemmik, aga peale seda number 74 kandvat etendust tundub, et nüüd tahaks natuke aega koduteatrist eemale hoida. Kui lavastusest enam mitte midagi aru ei saa, siis palun kergemat karistust oma pikkade juhtmete eest ja primitiivsemat eeskava.
Kolm päeva hiljem saangi oma primitiivsema tüki kätte: Ilona kutsub mind eksprompt Vene kultuurikeskusesse Uuspõllu komejanti "Isa" vaatama. See oli meeldivam kui viimati NOs kogetu..
Taas žanrimuutus: monotükile järgneb ooper. Vana asi uues kuues ehk Boheem. Hea ooper. Ent ooperisaalis tekib ikka ja jälle mul küsimus, miks peavad nad kõik sisult nii lihtsameelsed olema.. Üks pala on liiga segane, teine liiga lihtne.. Vinguviiul!
Pudrud-kapsad täiuslikuks - juba järgmisel päeval tuleb otsa lastemuusikal Nukitsamees, (jube raske on "Ei!" öelda, kui kultuuriroogi serveeritakse kodust 5 min kaugusel). Mu viimane muusikalielamus Nokias - Evita - oli nii mannetu, et tookord lahkusin poole pealt. Räpane Eesti sarvikpoisike igatahes seljatab Argentiina esileedi. Aga üldjoones muidugi tean, et pean muusikalidest eemale hoidma ja üritan tulevikus enam mitte libastuda.. Kultuuriring viib tagasi draama juurde ehk lõpeb täna Draamateatris, kuhu, piinlik tunnistada, mu jalg pole peale remonti astunud. Vombat: kahjuks ootasin ekipaažist Karusoo-Kivirähk enamat..
Võtan nüüd mõneks ajaks puhkuse. Teatripuhkuse.