Valencias on igal majal aknaklapid. Tõsi, justkui vanast heast hispaania filmist pärinevad klapid on vaid vanematel majadel, uuematel asendavad neid nö õuerulood. Mulle lapsikult meeldib hommikul klappe avada ja päeval päikese eest varjumiseks ne
id sulgeda. Klõps, kinni - ja hetkega on magamistuba öömust! Klõps, lahti - ja Päike on meiega! Pole ime, et hispaanlased iga ilmaga siestatavad: 24/7 on ideaalsed tingimused uinumiseks. Ent kummaline, et paljud korterid on päevad otsa pimendatud – ja seda mitte ainult päikeselistel, vaid ka vihmastel päevadel, milleks ei ole ju mingit loogilist põhjendust. Harjumusel on kõvasti jõudu!
Kuna aknaklapid näivad olevat ka mu silmadele pimestavateks klappideks, jääb muu meie uues kodus tagaplaanile.
Elame otse Valencia südames, El Carmenis. Eestiga paralleele tuues on see segu Vanalinnast ja Kalamajast. Kalamaja ses mõttes, et siin elutseb palju boheemlasi ning kortereid on seinast seina: eluaseme saab üürida nii 100 kui 2000 € kuumakse eest.
Vanalinn ses mõttes, et see ongi ju vanalinn: munakivi-sillutis, kitsad tänavad, ka majad ja trepikojad on kitsad-kõrged. Kuid erinevalt Tallinna vanalinnast on siin iga maja palistatud rõdudega. Tänavale avanevad romantilised pitsrõdud, mis justkui "Romeo ja Juliast" välja karanud. Teine, hoovi poole avanev rõdu on meie kodul tunduvamalt tagasihoidlikum, ent päikeselisem.
Hommikuti toome nurga taga asuvast saiapoest ahjusooja saia, hindudest vendade puuviljapood on veel lähemal – otse meie maja all. Kohalikule kalaturule on 5 minutit jalutada, keskturule 10 minutit. Täpiks i-le käib meil regulaarselt külas uruguailanna Andrea, kes vaatab, et kõik korras oleks. Päike paistab nagu Eestis südasuvel ning varsti saavad valmis mandariinid. Elu nagu Almodovari filmis! Ootame põnevusega, millal Banderas ja Penelope Cruzi nurga tagant sülle jooksevad:)
Kas ma sellisest elust unistasingi? Ei, ei unistanud. Ei tulnud selle pealegi, et nii on ka võimalik. Kuidas olen selle ära teeninud!? Äkki läks Saatusel midagi nihu ning kogemata pani kuue asemel trumpässa mulle pihku?
No comments:
Post a Comment