Piimanatuuras

Õuele vurab külanaine, tirib oma autost välja plekitäie piima ja ütleb: "Tõin sulle raamatu eest!" "Eeee.. mis raamatu?" ei meenu mulle, et oleksin viimasel ajal kellelegi raamatut kinkinud.
Selle peale daam sinistes dressikates seletama, et see kokaraamat, mida talle laenasin.. Häguselt meenub, et andsin talle vist jah ühe hiirekõrvadega "Oma maitse". Nüüd siis on tasumise tund. Saan oma unustatud ajakirja tagasi koos plekitäie piimaga.
Kõigepealt seisan silmitsi probleemiga, kuhu ladustada ca 10 liitrit piima? Nagu kiuste, on kõik suured purgid hoidiseid täis ning külmkapp triiki. Valan kõikvõimalikud ja -võimatud nõud valget vedelikku täis.
Teine probleem: mida teha piimaga!?? Mina ei tohi hetkel piimatooteid tarbida, mees lähemale kui 10 cm piima omale ei lase ning emal on kolestorool niigi ebanormaalselt kõrge. Niisiis istume nüüd nukralt oma piimajõe ääres ega oska mõhkugi peale hakata..
Küll küllale liiga ei tee: ka kohupiima tõi too külaproua. Ja ikka hulgi!
***

Meie kahest suurest päevaprobleemist hoolimata on see väga armas, et Eesti külaelu ikka natuuras käib:)