Täna tulime Leedust firma suvepäevadelt (bussis veedetud aeg oli ligilähedane kohaloldud ajaga, grhh.. Õnneks ei pidanud ööd sõitvas kodus veetma, vaid leidsime Lätis kena peatuskoha).
Kuu lõpus MM-klubi suvepäevad
Juulis JCI omad
Augustis järg SAKi käes
..tubli kolmandik suviseid nädalavahetusi kulub koos mingi inimeste kambaga ei oskagi öelda, mida tehes - juues, seda kindlasti! Aga mis veel? Sportides? Väga minimaalselt - kuivõrd mingit naljateatevõistlust saab spordiks nimetada.. Ohtralt süües, päevitades, tantsides, kindlasti suheldes - too ongi võti, kõik see tähtsam tegevus päevade ajal. Küsisin tagasiteel taanlannalt Anitalt, kas nad ka suvepäevitavad. "Nii kaugel? Nii võimsalt? Nalja teed või!? Milleks me peaksime? Meil pole ju kunagi midagi sellist olnud!" Miks meil siis on? Sellepärast, et alati on nii olnud - on see mingi nõuka-aja kumm, mida venitame? Oleme me nii halvad suhtlejad, et ilma alko ja tobenaljakate mängudeta barjääridest üle ei saa? Nii jaburad või mõttetud kui päevad mingil hetkel ka ei tundu, on neil mingi võim meie üle - seal juhtub igasugu asju, varisevad müürid, leitakse hingesugulasi (kasvõi üheks õhtukski:) - kui sind pole seal, pole sul järgmine nädal kohvimasina juures mingit kaasarääkimisvõimalust!
Aga Anitale hullult meeldis. Nii hullult, et lubas järgmine aasta Lätti ka tulla - mis sest, et ta siis enam meil ei tööta. Et äkki siis polegi peris mõttetu see s-päevitamine..
No comments:
Post a Comment