Enam ammu ei alga teatrihooaeg mitte sügisel, vaid suvel. No minagi padavai vooluga kaasa! Esimene pääsuke siis tänavu Eesti Meeste laulud. Kultuurikatlas. Olin kunagise Tallinna katlamaja ruumidesse sattunud küttes töötamise ajal ja juba siis vaimustusin sealsest massiivsusest - salvestasime selle pildi isegi ettevõtte aastaraamatusse (kahjuks ei leia seda pilti kusagilt - lisaks siia hea meelega). Tollal imestasin, et kesk linna säherdused ruumid jõude seisavad..
Etendus oli ennenägematult sürr ja võimas - kindlasti liiga võimas mu kõrval istunud Inesele - kartsin tõsiselt, et selles lärmi tõttu otsustab ta beebi kohe kähku välja vupsata, ega raatsi üheksandat kuud enam emas varjul olla.. Õnneks seda ei juhtunud - tibu olevat kõvasti poksinud küll, aga jäi paigale ja kasvab turvalises paigas jõudsalt edasi! Minus kasvab aga soov minna juba järgmist suvetükki vaatama.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment