Muhu väina regatt..

Kõik algas sellest, et Süsil oli hea tuju (või tüdimus 2-päevasest paduvihmas ligunemisest) - igatahes ta otsustas loobuda regati Lehtma-Dirham etapist. Minu õnneks ja kasuks.

Pisut kontrastne oli eile õhtul otse kontorist tulnuna kontstel mitu päeva merel olnud karude vahel tippida. ca 90st jahist koosnev rivi, poomidel kuivavad purjetamisriided- sadamas on hullult mõnus regatifiiling! Lausa kahju, et saan selles melus olla vaid ühe päeva..

Kogu öö loksus LadyBird päris korralikult, aga madruse und see eriti ei suutnud häirida. Hommik ei luba midagi ülearu mõnusat- vihma kallab. Edelatuul, mis tähendab, et suurem osa ajast spinnisõit. Päris otse meid Dirhamisse ei lubata - peame Osmussaare lähistel ühe poi võtma. Kohe stardis spinn üles. Suudan selle parduunide või kuidas iganes neid metallköisi nimetatakse vahele ajada - õnneks appi tormanud Gudrun suutis purje rebenemisest säästa. Viperusest hoolimata on LadyBird esireas - nii ees, et stardiliini tagant tehtud fotol ta roheline spinn paistab vaevu-vaevu. Spinni hakkan alla tõmbama täiesti valel hetkel. Piinlik.

Korraga on teel vesipüks. Päris korralik. Näen säherdust asja esimest korda elus - keerutab väga tublisti vett üles! Mingil hetkel on meie kurss täpselt sellele - too liikus aga vaikselt eest ära ning tõussi hoopistükkis pilvedesse. Kahju, et pildile ei saanud!

Kuigi lõpetame etapi teisena (lõpu eel läheb Audi meist mööda - taganttuules ja ilma spinnita - aga ka mitte tavalise genuaga - hiljem kuulen, et nad ise nimetavad oma purje zz-topiks), saame siiski esikoha. Juhhuu!

Õhtul selgub, et vähemalt üks neljast eilsest lõkke ääres mulle tehtud pakkumisest on jõus ning My Klipperi kapten Leo on mind nõus homme madruseks võtma. Meeskonnast ma küll kedagi ei tunne, kuid see polegi oluline -peaasi, et saan veel ühe päeva Muhu väina seilata:)