Aga täna siis Sinijärve põhja uurima. Mask ette, balloon selga ja TopDivingu instruktor Jaanuse käsul põhja! Esimest korda elus käisin sukeldusmas jaanuaris - Süsi organiseeris mind tookord Kalevi basseini road-show'le. Tookord päädis üritus talumatu kõrvavaluga, mistõttu päris põhja ma ei jõudnudki. Seetõttu arvan tänagi, et ilmselt tuleb mul käiku lasta Vana-Rooma "ellu jätta!" märki ehk pöial üles suunata. Aga mida polnud, oli valu - kõrvus hakkas tuikama vaid siis, kui olime päris põhjas, ca 5 m sügavusel. Paar ninaharjutust ja seegi ebamugavus oli kõrvaldatud. Selgus, et mu tookordse kõrvavalu põhjustaja oli see, et olin tosin tundi enne sukeldumist lennanud Kopenhagenist Tallinnasse - seega kanalid oli rõhuvahetusest veel stressis.
Isegi Eestimaa järves on vee all meeletult ilus! Saime kingituseks päikeselise päeva, mis tekitas vee alla väga laheda varjude maailma. Eriti hästi tuli see esile kalda lähedal, kuhu olid tekkinud koopalaadsed süvised. Väga vahvad olid väljamaa kalad, mis osutusid ahvenateks. Dairel ja Veikol õnnestus ka paari haugiga tõtt vahtida. Eriti muljetavaldavad (aga ka külmad - vaid 4 kraadi, prr..) olid allikad - nagu miniversioon vulkaanikraatritest. Tuvtumine veealuse maailmaga kestis vaid ca 20 minutit, kuid esimeseks korraks küll! Karta on, et esimesele järgneb veel kordasid, kuna Milena-Kristina-Sirle-Leino on huvitatud kursustele minekust. Kus mulgi siis pääsu!
PS! Isegi Tegutseja portaal leidis, et meie sukeldumisseiklus on uudisevääriline:)
Küll külalle liiga ei tee: hoolimata sellest, et ülejäänud seltskond maabus Toomihklis, sõitsime edasi Pärnusse: Olga 30 ehk terve õhtu LadyBirdiga Pärnu lahel. Hoogne üritis - osalejate mälestused sellest on lünklikud :)
No comments:
Post a Comment