Legendaarne Põltsamaa vol 1 toimus kui-ma-ei-eksi, siis 4 suve tagasi. Tookord kummipaatidega, seekord kanuudega. Mõned meist saavad koguni käsitöökanuud, mis näevad välja justkui kanuu ja paadi ristsugutised.
Suurem osa meist ööbis Toomhklil, vaid Reet-Rando-Helve tulid Tallinnast. Ja jõuavad kõige täpsemini kohale. Alustuseks teeb Andres meile superhea koolituse - isegi kanuude omanik Kaur kuulab teda tähelepanelikult - et teaks, mida tulevastele sõitjatele soovitada.
Mõnusa jätkuna sukeldumisele on Põltsamaa jõe ülemjooksu vesi taas harjumatult selge. Jõgi ise üle ootuste mitmekesine: alustame sõna otseses mõttes kraavist, kus mõned korra tuleb risu tõttu ka kanuust välja astuda. Järgmine etapp on suhteliselt soine. Teele, sry jõele, jääval järvel tuleb isegi nati nuputada, kus väljapääs on.
Esimese etapi lõpetame Aali ajaviitetalu puhkekohas, kus piknikutame ja tassime veesõidukid üle tee. Edasi kulgeme läbi metsa. Mingil hetkel muutub jõgi juba nii risuvabaks, et Leino sai õnge vette. Kala kahjuks sellega välja ei õnnestunud tõmmata, aga nagu aru olen saanud, pole see kalastamise puhul just mitte eriti oluline. Veikol oli ka õng kaasas, aga minu meelest vette ta seda ei pannud. Järelikult pole ka see teab mis oluline. Peale Piibe mnt silda jõuame vana lagunenud sillani, sealt edasi on üle jõe painutunud kasetüved jms mulle juba eelmisest matkast tuttavad.
Mõisa ega võidu peale me täna küll ei sõudnud, kuid kõige väledamad olid kui-ma-ei-eksi siis Aivar ja Milena ja kõige aeglasemad Andres ja Helve - neil õnnestus koguda ka kõige rohkem taarat. Seega tundub, et tegime ära! Ja loodetavasti teema ühel heal päeval ära ka Põltsamaa vol 3e..
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment