Aasiasse, peaaegu esimest korda

Ülehomme lendan Singapuri. Olen varem vaid korra idapoolkerale saanud - Venemaal, Uurali taga, millest mingit eriti meeldivat mälestust ei ole.
Loomulikult Singapuri me ei jää - olemas on pilet Sumatrale. Mis edasi saab, on küsimärk, nagu meie reiside puhul ikka:)
Peale meie Gruusia-visiiti algas seal sõda, peale Kreeka-reisi vallutasid mässajad pealina tänavad, Keenias sõditi nii enne kui peale meie invasiooni.
Olen Indoneesia pärast kohe päris mures.. :)
Loe reisiblogist täpsemalt, mis juhtuma hakkab!

Teatribuum

Tänavune teatrikrooloogia siis selline:
Jaauar: Rambo (segane NO-lik action, ii täpiks oli vaimukas kummardumine), GEP (nalja pisarateni, eriti efektsed olid meeste tantsud:) ja Murdlainetus (realistlik Islandi meremeheelu - ideaalist sama kaugel kui majandusbuum tänaest Islandist).
Veebruar: Ohvrit mängides (taas üks lahe komöödia - Linnateatri kohta ehk liigagi lahe - mis tabas umbropsu mitmele naelapeale) ja Iguaani öö (kõige kahvatum täht ses taevas - ehk kaotas sära ka see, et istusime viimases "pingis" või olid ootused lihtsalt liialt suured?)
Aprilliks olemas juba kaks piletit - seega teatribuumil niipea lõppu ei paista:)

Ainus suusamaraon..

..kus sel talvel sõidan, on Kõrvemaa suusamaraton.
Suusatrenniga lood kehvad - peaproov oli möödunud nädalavehtusel xDreamil, korra puudutas suusk lund Nõmmel, kus rajajupp veidi pikem kui kilomeeter ja ikka olid kõik kakssada suusatajat kohal. Tunduvalt praem mälestus on paar nädalat tagasi tehtud suts Jänedal, kus olime raja ainuvalitsejad.
Kõrvemaa rada on tuttav ja suht lihtne, seega tunne väga kõhe pole. Kõhedaks teeb vaid ülipikk järjekord.. määrdemeistri juures. Kas läheb nii nagu xDreamil, et jäävadki määrimata? Aga ei, õnneks saan veidi enne starti omad kätte.
Esimesed kilomeetrid on tavapäraselt rasked (eelkõige palavad - vot pole enam meeles, kui palju, st kui vähe riideid tuleb selga panna:) Aga teises joogipunktis olen üllatunud, et lõpuni vaid 5 km. Ja lõpumäedki pole väga rasked - tõsi, jahu on rajal omajagu ja järsematest nõlvadest lähen üles kõndides - on olnud aegu, mil olen eelistanud sealgi suusatada.

Päevatöö: 20 km ajaga 1:39 ehk 93/190. Tubli!

Raku karjääri uisutama!

Kurtna järvedel, xDreamil

Kell 10. Pühapäeva hommik. Ligi 500 inimest - vanuse järgi täiskasvanut - seisavad Kurtna järvistu keskel asuva Pannjärve tervisespordikeskuse suusastaadionil, et veeta järgnevad 7 tundi metsas. 44 ümbruskonna järvele paigutatud punkte jahtides.

Peale mõningast stardikohmitsemist astub Karbon stardialasse üsna viimasel hetkel. Jumal tänat' - väljas on üle kümne külmakraadi ning minutitki ei tahaks starti oodata.

Olen sel' üritusel kolmandat korda ja nagu ikka lipsab peast läbi Leino klassikaks saanud küsimus: "Miks me seda teeme?" Alustame jalgsi. Otsime üles kolm lähimat punkti ning siis veel paar järve, mis asuvad suusateedest kaugemal "sisemaal". Hilisemate võimalike järjekordade kartuses teeme ära ka vaheülesande - snow-tube'ime (polegi ammu kelgutanud:) Ca 2 tunni möödudes oleme tagasi staadionil ning jätkame suuskadel. Juba esimest suusapunkti võttes saan aru, et oleksime pidanud kohe suuskadel alustama - tempo vahe on muljetavaldav. Eriti mõnus on suuskadel tuhiseda järvedel, Karboni külalisliige Alo satub off-road sõidust vasikavaimustuselaadsesse olekusse. Kohtame ka rattureid ning tõukekelgutajaid, mõlemad näivad tänastes oludes suhteliselt ebaratsionaalsed valikud. Nt Urmas kurdab peale võistlust, et Meelise ratas külmus ära, mistõttu pidid Aatomikud jalgsi jätkama.

Ega meilgi kõik libedalt lähe - teeme trajektoori valikul vea, ei arvestanud, et metsasihid on suuskadel läbimatud - mõttetu ringi tõttu kaotame aega ja tuju. Hoogu ja indu pidurdab ka Leino jalakramp. Imeilus ümbrus kompenseerib ebaõnne.

Lõpetame vaid mõned minutid enne kontrollaega, koht on tagasihoidlik (138/166), fiiling on super. Oleksin vabalt võinud veel tunnikese-kaks suuskadel olla..