Mahavoki kontsert

Mahavok on mulle igaveseks mällu sööbinud Toomihkli talus lilletoa laua all lebanud 80. aastate Nooruse tagakaanelt, kus meestekambas särab paepaelaga Kare Kauks. Arvasin, et minu teadmised Mahavokist piirduvad selle pildi ja looga "Kui käes on loojang.." (õiget nime kahjuks ei tea), kuid üllatuseks on suurem osa täna esitatud laule tuttavad. Väga hea heli ja kaunite paladega kontsert. Minu jaoks ehk liialt instrumentaali.
Nokia hall on popkontserdiks pisut liiga range paik - algul ei julge keegi kaasa elamiseks püsti tõusta (peale kolme neiu), viimase loo ajal, kui kõik seisavad-tantsivad, ei julge keegi jällegi istuda:) Eestlased!
Padise klooster oli selleks kontserdiks vast parem paik.
Anneli, suured tänud piletite eest!

Punased potikud

Ära tõin!!

Ei jäänud muud üle, kuna e-kummikupoes on kuumad mudelid otsas.

Lumelaud on valus riist

Üleeilne algus oli väga raske: põlved on valusad ja parem kannu on nagu J.Lopezil - erinevalt tema tuharast kaunistab minu oma Elu Sinikas.

Täna üles sõites suudan ankru küljest taas paremale kannikale potsatada. Pisarad on valust silmas ja nahk hirmust (või siiski lauaga hüppamisest?) märg, kui vaatan nõlva, kust alla pean laskuma.

Rõõmu teeb siiski see, et kolme päevaga on mõningane areng toimunud: lindimäelt punase mäeni. Tegelikult läbin täna isegi jupikest musta. Küllap kiire areng ongi mäesuuskamise-lauatamise võlu. Kuigi, Himose must on tavamustade kõrval ilmselt hekehall nõlv.
Vaade koduaknast..

Soome murdmaa..

..rajad on paremad Eesti omadest. Kuna kõik on mäel, on murdmaarajad tühjad. Ent hea kvaliteediga.
NB, kui näed siinsel rajal hüüumärki, astu kohe rajalt kõrvale ja võta sahapoos sisse. Hullimal juhul suusad alt. Siin ohumärke naljaviluks ei paigaldata - näiteks võib laskumine kulgeda paralleelselt mäesuusanõlvaga - !

Saanisõit

Millal hakatakse meil selliseid märke massiliselt paigaldama?
Millal ei häiri saanisõitjad enam suusatajaid ja kodurahu?
Mida varem, seda parem, sest mulle jääb selle müriseva monstrumi võlu suht tabamatuks.

Lennuja(a)mad

Järgides klassivend Martinilt põhikoolis õpitud tõde, et miks minna otse, kui ringiga saab ka lähen seekord Tartusse Riia kaudu. Enamasti kasutan kooli minekuks küll Piibe maanteed, ent seekord tuleb teha põige Lidingö-koosolekule, miska lendan Bulgaria Airi (!) lennumasinaga Stockholmi. Lennul jamasid pole, vastupidi - kaunid võõramaalased pakuvad kohvi ja kommi. Järgmine ots on Air Balticuga Riiga, sest otselennud Tartusse stardivad kummalistel kellaaegadel (hommikul kl 11, kui-ma-ei-eksi). Hetk enne lennujaama siirdumist kuulen, et keegi poolakas on lennukiga Ülemiste järve maandunud. Nali?
Air Balticu lennuk on pisi-pisike, pagas salongi ei mahu - mu koti vastu antakse trepil lipik. Igaks-juhuks unustan ka oma rahakoti ja telefoni kotti ning igasuguste loogikareeglite vastaselt.. pagas ei lähegi kaduma! Õhuaukude ajal liigub mõte Ülemiste suunas..
Riia lennujaamas tuleb tõdeda, et siin on Baltikumi pealinn - näib, et lende väljub ca iga 10 minuti tagant - Peterburg, Moskva, Ruka.. Tartu lennul (mis kestab üllatavalt kaua - 50 min) kohtan inimest Vastseliinast ja mõtlen, kas neljarattalisega poleks etem seda distantsi läbida? Tartu lennujaamal on suur eelis pealinnajaamade ees - lennuki seismajäämisest autosse istumiseni kulub alla viie minuti.
(Loo pealkiri võiks ka olla "Nii see ökoloogiline jalajälg muudkui kasvab")

Sviidis

Miks tasub vahel tööreisile minnes unustada hotellibroneering tegemata? Aga sellepärast, et siis võib juhtuda, et saad tavalise toa asemel sviidi. Magada printsessivoodis ja nautida miljoni dollari vaadet. Tavahinnaga.

Lõpuks ometi Valgehobusemägi

Mitu aastat olen hoogu võtnud, et siia suusatama tulla. Kui Piibet pidi Tartusse minna, jääb Valgehobusemägi enam-vähem teele, aga paraku siiski piisavalt kõrvale, et duellis Jäneda, Kõrvemaa või Lähtega kaotajaks jääda. Isegi Ebavere ja Koeru on talle ära teinud. Täna on siin maraton st pole kõrvalepõike eest pääsu.
Kui vaadata selle blogi tänavusi sissekandeid, siis sõna maraton vilksab siin kuidagi väga sageli ehk näib nagu oleks tegu ülivägasupersportliku inimesega. Aus ülestunnistus on see, et ega ma suurt rohkem suusarajale ei satu kui maratonide ajal. Kusjuures, iga maratoniga aina parem tulemus! Teab mis saaks, kui tali kestaks igavesti.. :)
Aga näib, et kestabki. Märtsi keskel mehekõrgused hanged ja 3 korda päeva jooksul oli eile vaja lund ajada. Kas Golf on seisma jäänud!?

Hüvasti, pood!

Emumäe poe viimased päevad jäävad ilmselt aastasse 2009. Külaelanikud teavad rääkida, et pood on siin vanas mõisa kõrvalhoones, mille teise otsa vallutas nõuka-ajal tööloda, olnud viimased 50 aastat.
Enne seda asus pood Emumäe puidust mõisahoones, mis 60ndatel aastatel kokku varises. Just neid varemeid on meil plaanis 1. mail koristama hakata.

Forellijahil..

..ei õnnestu küll ühtegi kala kätte saada, aga tõsine hasart tuleb sisse piki Vahujõge neid punase sisuga kalu jälitades.

Kuna kalata koju ei taha minna, siis otsisime üles lähima kalakasvatuse (uskumatu, kui palju on ühes maakonnas kalakasvatusi - kümne juures läks arvestus segamini! Ju siis hea äri) Esmalt väisame Nõmmel Veskijärve juures asuvat kasvandust, kuid siin on täna kodus vaid kalad. Äntul, Järaniku järve lähistel asuvas kasvatuses on lisaks kaladele platsis ka Hüljes ja kalakasvataja Sepp, kelle väitel saab siit kala 24/7.

Äntust ostetud forellile ja paaliale annan julgelt kümme punkti - ei mingit "mudamaitset" (mida paraku ei saa öelda Roosna-Alliku kasvandike kohta). Lisaväärtusena oli mõles kalas ohtralt marja - esimest korda elus soolasin ise seda sisse. Imehea!