Spinat - laste hirm ja emade armastus.
Spinat - eestlastele ehk veidi võõras, aga Euroopasse jõudis ta sadakond aastat enne kartulit.
Spinat - köögivili, milles leidub korralikult karotiini, E-, K- ja C-vitamiini ning fosforit, kaltsiumi, kaaliumi, rauda ja joodi. Viimase kolme tõttu soodustab spinat vereloomeelundite ja sisesekretoornäärmete tegevust. Rauasisalduse poolest ületavad spinatit vaid petersellilehed! (Nii palju siis müüdist, et kõige rauarikkamad on punased köögiviljad) Rohke kaltsiumi- ja fosforisisalduse tõttu mõjub spinat hästi noore organismi arengule ning on seetõttu lastele väga kasulik.
Spinat - minu uus suur lemmik!
Mida ma potti pista ei jõua, läheb sügavkülmutusse (ja seda läheb sinna ikka kõvasti - ühest ämbritäiest saab 1-2 väikest külmunud spinatipakikest)
Retsept: spinati-läätsesupp
4 porgandit
2 sellerivart
2 sibulat
5 küüslauguküünt
pakk tomatipastat
tükike ingverit
1 spl puljongipulbrit (aga ikka ökot, eks)
pool pakki läätsesid
suur kausitäis värsket spinatit (või pakk külmutatut)
värskelt jahvatatud pipart ja soola
oliivõli
kimp koriandrit
Tükelda porgand ja seller. Haki sibul ja küüslauk. Kuumuta paar spl oliivõli paksu põhjaga potis, lisa juurviljad ning kuumuta 10 minutit praokil kaane all kuni porgand on pehmenenud ja sibul kergelt kuldne. Lisa juurviljadele hakitud ingver, paari liitri keeva veega segatud puljongipulber, läätsed, tomatipasta ning lase keema. Vähenda kuumust ja lase vaiksel tulel podiseda kuni läätsed on valmis (ca 15 min). Lõpus lisa spinat ja lase korraks keema tõusta. Maitsesta soola-pipraga, puista peale koriandrit (kui värsket pole, maitsesta enne valmimist kuivatatuga).
Retsept: spinat rosinatega
Tegelikult võib niiviisi süüa kõiki lehtköögivilju. Miks mitte siis ka spinatit.
Suur kausitäis värsket spinatit
30 g võid
2 küüslauguküünt
3 spl rosinad
soovi korral 1 spl tüümiani
värskelt jahvatatud soola-pipart
kaunistuseks röstitud seedermänni- või seesamiseemned
Pese spinat ja kurna (ma jätan pooleks päevaks nõrguma). Suured spinatilehed (nt kui kasutad Ameerika spinatit) haki väiksemaks. Sulata pannil või. Lisa hakitud küüslauk ning kuumuta veidi. Lisa spinat, rosinad ja maitseianed ning kuumuta paar minutit kaane all. Serveerimisel puista üle seemnetega.
NB! Palju seda süüa ei jaksa ja pooled inimesed ei pane seda ka siis suhu, kui peale maksta:)
Sunday, July 10, 2011
Wednesday, July 6, 2011
Grilliavastus: part
Ei saa ka mina üle ega ümber eestlaste rahvusroast: grill-lihast. Kui mullune lemmik oli maks, siis selle suve avastus on grillitud part, mida esmakordselt sain Kajari "sulest". Parim kraam, mida tulel teha saab! Ainuke probleem see, et pardifilee on poodides defitsiit - vähemalt siin, Pärnus.
Eriti tore on asja juures muidugi see, et kuna ma ei tea grillimisest absoluutselt mitte midagi, siis olen grillikuu aega toiduvalmistamisest vabastatud:)
Eriti tore on asja juures muidugi see, et kuna ma ei tea grillimisest absoluutselt mitte midagi, siis olen grillikuu aega toiduvalmistamisest vabastatud:)
Tuesday, July 5, 2011
Pildikesi Merimetsast
Sunday, July 3, 2011
Umbrohutoit 3: maltsapirukas
Lisaks pudrule saab kõrvetajast ka mõnusa piruka.
Retsept
2 dl täistera nisujahu
100 g võid
50 g riivitud juustu
suur peotäis värsket maltsa
3 muna
3 dl piima või kohvikoort
100 g fetajuustu
1 spl värsket tüümiani
1/2 tl soola
Sega jahu riivjuustuga ning lisa sulatatud või. Suru tainas ümmarguse lahtikäiva koogivormi põhjale ning pane pooleks tunniks külmkappi. Torgi kahvliga tainasse augukesed ja eelküpseta see 200-kraadises ahjus 5-6 minutit, kuni see on õrnalt pruunikas.
Täidise jaoks klopi munad ja piim omavahel. Haki malts ning sega muna-piima seguga. Maitsesta soola ja tüümianiga. Sega kõik segamini ning vala eelküpsetatud põhjale, puista peale feta. Küpseta 200°C juures kuni pool tundi.
PS, Maltsa võib asendada ka naadi, nõgese või muu meelepärase söödava umbrohuga.
Retsept
2 dl täistera nisujahu
100 g võid
50 g riivitud juustu
suur peotäis värsket maltsa
3 muna
3 dl piima või kohvikoort
100 g fetajuustu
1 spl värsket tüümiani
1/2 tl soola
Sega jahu riivjuustuga ning lisa sulatatud või. Suru tainas ümmarguse lahtikäiva koogivormi põhjale ning pane pooleks tunniks külmkappi. Torgi kahvliga tainasse augukesed ja eelküpseta see 200-kraadises ahjus 5-6 minutit, kuni see on õrnalt pruunikas.
Täidise jaoks klopi munad ja piim omavahel. Haki malts ning sega muna-piima seguga. Maitsesta soola ja tüümianiga. Sega kõik segamini ning vala eelküpsetatud põhjale, puista peale feta. Küpseta 200°C juures kuni pool tundi.
PS, Maltsa võib asendada ka naadi, nõgese või muu meelepärase söödava umbrohuga.
Saturday, July 2, 2011
Tere, Pärnu!
Friday, July 1, 2011
Tatrapannkoogid soolapaaliaga
Ah et kes see paalia on? Maailma üks külmalembesemaid mageveekalu, mida leidub ka Eestis. Tõsi, meie hangime teda Äntu kalakasvatusest, aga ilmselt elutseb ka looduses (Kui mujal mitte, siis Nõmme jõel kasvandusest allavett:) Väidetavalt on tegu kõige maitsvama punase kalaga. Aga kui törts maitseaineid lisada, siis lõhe ja forelliga (no värskega muidugi, mitte Selveri omaga), siis suurt vahet pole.
Tatrapannkoogid soolapaaliaga
1,5 kl tatrajahu
1,5 kl nisujahu
0,5 kl vett
2 kl piima
2 muna
¼ pakki pärmi
praadimiseks õli,
soola-suhkrut
Sega leige vedelik pärmi-jahuseguga, maitsesta soola-suhkruga, klopi puulusikaga ja jäta sooja kohta kerkima. Kerkinud taignale sega juurde lahtiklopitud munad, lase veel kerkida ja küpseta aeglasel kuumusel väikesed koogid.
Serveeri hapukoore, roheliste sibulate ja eelmisel päeval soolatud paaliaga.
Tatrapannkoogid soolapaaliaga
1,5 kl tatrajahu
1,5 kl nisujahu
0,5 kl vett
2 kl piima
2 muna
¼ pakki pärmi
praadimiseks õli,
soola-suhkrut
Sega leige vedelik pärmi-jahuseguga, maitsesta soola-suhkruga, klopi puulusikaga ja jäta sooja kohta kerkima. Kerkinud taignale sega juurde lahtiklopitud munad, lase veel kerkida ja küpseta aeglasel kuumusel väikesed koogid.
Serveeri hapukoore, roheliste sibulate ja eelmisel päeval soolatud paaliaga.
Subscribe to:
Posts (Atom)