Lihtne vastus: mürkide-kemikaalide söömine tekitab ebamugavusi nagu näiteks haigused. Ent mahe on ka lihtsalt maitsvam.
Mahedalt toodetud köögi- ja puuviljad sisaldavad rohkem polüfenoole ja c-vitamiini kui tavatooted. Need aga toimivad antioksüdantidena, immuunsussüsteemi tugevdajatena, kaitsevad infektsioonide eest, aitavad ära hoida vähki ning toimivad südame-, veresoonkonna- ja närvihaigusi ennetavalt. Ühesõnaga imerohud. C-vitamiin osaleb lisaks mitmetes ainevahetusprotsessides rasvapõletajana. Kuna mahetoodete kristallatsioonikujundid on tavatoodete omadest korrapärasemad, on mahetooted kvaliteetsemad ning organism omastab neid paremini.
Mahepiimas on rohkem E-vitamiini ja konjugeeritud linoolhapet. Viimasel on vähkiennetav, põletikuvastane ja immuunsussüsteemi tugevdab toime, see aitab ära hoida luude hõrenemist, diabeeti ning südamehaigusi. E-vitamiin toimib antioksüdandina ning aitab ennetada vähki. Mahepiimas on võrreldes tavapiimaga tervisele kasulikum oomega-6 ja oomega-3 rasvhapete suhe. Oomega-3 mõjub hästi närvisüsteemile ja vähendavad diabeedi- ning südamehaiguste ohtu. Kui oomega-6 on liialt palju toidus, võib see suurendada põletike ohtu ning infarktiriski.
Maheliha sisaldab rohkem lihasisest rasva ning sellel on parem rasvhappeline koostis: rohkem oomega-3 rasvhappeid ning vähem küllastunud rasvhappeid (viimase on siis rasvumise soodustajad). Lihasisene rasv annab mahelihale võrreldes tavalihaga ka parema maitse ja mahlakuse. Mahetoidul kasvanud loomadel on tugevam immuunsussüsteem, nad on viljakamad ja järglaste suremus on väiksem. Ilmselt võib samad näitajad üle kanda ka maheinimestele: kuigi vastavad uuringud vist puuduvad:) Kuid seda on küll tõestatud, et et maheinimesed on väiksema kehakaaluga.
Aga tulles tagasi mürkide juurde.. Mahepõllumajnduse point ongi see, et ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid. Mahetoodetes on keelatud ka sünteetilised värvained, suhkruasendajad ning maitse- ja lõhnatugevdajad.
Tavapõllumajandusest pärinevad tooted sisaldavad enam kui pooltel juhtudel taimemürgijääke. Sageli sisaldab üks toode mitme eri toimeaine jääke korraga ja paraku ka üle maksimaalse lubatud piirnormi. Kõige saastunumad toiduained Euroopas on must pipar (29 erinevat pestitsiidijääki!), viinamarjad, pirnid, tomatid, tsitruselised, maasikad, aga ka õunad.
Taimekaitsevahendite jääkide mõju inimesele seostatakse mitmete haiguste sh kasvajate tekkega. Mahetooted sisaldavad tunduvalt vähem nitraate kui tavatooted. Nitraatide liigtarbimine võib tekitada samuti vähkkasvajaid ja vere hapnikunälga.
Sünteetilsed värvained lisadakse toitutesse, et muuta need isuäratavamaks – me sööme ju silmadega! Paraku võivad need tekitadaallergiat, peavalu, hüperaktiivsust. Õpi- ja keskendumisraskusi, samuti on neid seostatud soolestikuprobleemidega. Tekib vaid üks küsimus: no milleks ometi neid endale sisse kaanida!? Sünteetilisi magusained (suhkruasendajad) sisaldavad väga vähe või üldse mitte kaloreid. Paraku põhjustavad aga peavalu, tõstavad söögiisu ja ka siin figureerib märksõna vähk.
Täna ei ole ülalmainitud lisaained veel keelustatud, aga loodetavasti seda tulevikus siiski tehakse – palju odavam on ennetada kui ravida. Õnneks on siiski juba praegu kohustus märkida pakendile erksate asovärvidega töödeldud toodete (kommid-joogid) ohtlikkus tervisele.
Ja veel üks huvitav nüanss: kui katseloomadel on olnud võimalus valida mahe- ja tavatoidu vahel, on nad alati eelistanud mahetoodangut. Kas meie, inimeseloomad, oleme rumalamad kui loomad? Vabandame end rahalise piiranguga ja kümne muu veenva argumendiga, aga sageli on need vaid ettekäänded. Küsimus on valikutes.
Allikas: “Mahetoit: loomulik ja kasulik”, Eesti Maaülikool
