Valli baar

Kõigepealt kinos ja seejärel kõik see "elusalt": kogunemine, Süsi kõne, meeskoori etteasete, vennastumine püsikundedega..

Hilbuvahetusõhtu

Kadripäeva puhul tegin siis sellise üleskutse sõpradele:
Kutsun sind vanade riiete "uutega" asendamise õhtule. Meil kõigil on kapis asju, mida pole aasta(id) kandnud, kuid mida siiski ei raatsi ära visata. Vähemasti mina leidsin nädalavahetusel oma kappidest suure hunniku selliseid riideid. Sellest tuli mõte teha üritus, kus võtaksime oma kappi seisma jäänud riided kaasa ja üritaks neid vahetada - võimalik, et kellelegi teisele need just sobivad!

Tulemuseks 6 sõbrannat, enam kui 6 pooltundi lõbusalt veedetud aega ja igaühel keskmiselt 6 uut hilpu.

Tegelikult võiks vabalt tihemini niiviisi riideid vahetada - ma tõesti ei armasta samu riideid kaua kanda ja miskipärast ei usu, et teised naised minust ses suhtes kuigi erinevad on. Pealegi ei pea need suled olema ilmtingimata uued, piisab, kui on teistsugused, kui need, mis kappi kuhjatud.

Üleüldse oleks maruhea, kui inimesed viskaksid asju vähem ära ja rohkem korduvkasutaksid - ressursside raiskamine - mittevajalikud ostud, pungil täis igapäevased prügikotid jne - on päris masendav.

Läki tagasi Aafrikasse?

Autorehvist plätad ja fantakorkidest käekott

Tuisk

Ja tuligi.. meeletu kogus lund maha! Ja ongi tuisk! Tallinna tänavatel on kaos - autod lume all vangis või üritavad liikuda ning on segaduses, et igal kõrvaltänavanurgal kinni jäävad. Viimsi rannariba lainetemöll on võimas.
Ja mida me selles tuisumöllus näeme? Meie kõrvale pargib Ferrari. Läti numbriga. Palju õnne!
Päeva leid: Narva maanteele on Ami-Ja asemele tekkinud jaapani söögikoht Manga. Nimi on uus, sisekujundus tuunitud (nt seinad karjuvkollaseks värvitud), aga miskipärast on tunne, et vanad tegelased tegutsevad seal edasi. Restos täna ei köeta - tuleb kasukaga olla. See ebamugavus kompenseeritakse maja poolt kannutäie teega. Aitäh!
Aga sushi on siin väga hea - järkuvalt üks linna parimaid:)

Uus raba: Loosalu

Täna väisame Rapla lähistel asuvat Loosalu raba. Tegelikult olen mitme aasta eest korra selle lähedal olnud, aga tookord lõunapoolsel küljel, kui õigesti mäletan oli seal ka vaatetorn.
Teel sain hästi aru, miks nelivedu hea on: ka tänavu saabus talv nagu ikka ootamatult ja kaasmaalased liiguvad suvekummidel või on libedal teel liiklemise lihtsalt ära unustanud. Saame ka ühe kraavi läinud punase auto väljatõmbamisel abiks olla. Kuigi auto on vaid mõne meetri teelt välja sõitnud, on nii libe ja teeäär nii plödi, et Sahvrist pole abi - õnneks juhtub õigel ajal mööduma üks suurem sõiduvahend.
Loosalu ise on teemand-tüüpi leid: laudtee, suur rabajärv - piki seda kulgeme mingit aimatavat rajakest mööda (hea, et veekindel jalavari ümber jala on!) ning teispool järve teine laudtee - mida hilise tunni tõttu kahjuks võtta ei jõua. Küll aga jõudsime nunnusse Kohila kohvik-baar tüüpi kohta.
Ilmateade lubab homseks tuisku ja tormi ja soovitab inimestel koju jääda - järelikult tuleb taas minna. Lahe!

Laut magalaks!?

Käisin üle pika aja Emumäel. Miskipärast kipub ikka peale suve olema selline periood, mil ma üldse ei satu sinna. Hilissügisel on maal hästi troostitu - suvise muru ja talvise valge maastiku vaheetapp on sopp.
Meie unistusplaan ehitada Toomihkli talu laut ümber majutushooneks võtab reaalsemaid toone. Esimese etapiga (st 1. korruse renoveerimisega) tahaks valmis saada juba järgmisel aastal! Ja kuna järgmine aasta on hästi lähedal, siis hakkasin juba mõtlema sisustuse peale. Iskusse ja Askosse astuma ei hakka - lauda sisustamine uue mööbliga käiks mõistagi üle jõu. Seetõttu otsustasin saata sõpruskonnale laiali säherduse meili:
"Kui sul on mööblitükk.. mis on kas liiga vana või liiga kole või liiga igav vms - ühesõnaga üleliigne - siis võtan selle rõõmuga endale. Nimelt on mul plaanis Emumäe Toomihkli talu kõrvalhoone muuta kolikambrist majutushooneks (et mu kallid sõbrad kõik kenasti sinna alati ära mahuksid:) Uutesse mööblitükkidesse investeerida ei jaksa - seega oleks ideaalne, kui saaks selle sisustada taaskasutatavate mööblitükkidega. Pakkuda võib kõike ja julgesti! Kui riie on veidi rebenenud või värv kriimustunud, pole hullu - mul osavad käed:)"
Eks nati ebamugav oli seda laiali saata - kuidagi naljakas on nuiata teiste vana kola endale. Reaktsioon oli aga väga positiivne - kes kurtis, et tal kahjuks midagi üle pole, kes lubas uusi esemeid ostma minna, et vanad saaks ära anda. Tegudeni jõudis kõige kiiremini aga Elis - tema sinise diivani tõi Mella eile õhtul Toomihklile. Aitäh Elis, kui hoone remonditud saame, ootame sind siia ööbima!

Elen is out of the office

Istun täna seminaril "Informatsiooni ja kommunikatsiooni disain" - see on üks kild disainerite korraldatud seminarisarjast. Vahelduseks on igati kosutav vaadata asju teise ehk disainerimätta otsast.
Ega ma tegelikult hea seminaride-koolituste külastaja pole - esinejatele fokuseeruvad mu kõrvad, silmade tähelepanu saab endale arvutiekraan. Ruumi sisenedes takseerin alati kõigepealt ära, kus asub pistikupesa - et läppari aku kõige ootamatumatel hetkedel tühjaks ei saaks. Kahjuks on mul jah välja kujunenud arvutisõltuvus - neid päevi on ikka väga vähe, kus ta kaas jääb suletuks. Ei tea, kas teisi ruumis viibivaid ja arvutitõvest priisid inimesi segab ka see pidev klõbistamine? Hääle saab välja lülitada, aga klõbinata trükkimine ei õnnestu kuidagigi.
Kuna helendava arvutiekraani silmitsemises seisneb ka mu töö, siis pole suurt vahet, kas teen seda kontoris, seminaril, maa peal või maa all - peaasi, et wifi olemas oleks. Õnneks suuremas osas paikades, kus viibin, on see olemas. Kuna tänane kontorist eemalolek mõjub mulle hästi värskendavalt, siis üritan edaspidi teha nii, et iga nädal oleks üks päev, mil kontorisse ei lähe - olgu see siis koolituse, tööreisi või kodutööpäev.
Kas olen muutumas laisaks eurooplaseks? Või olen lõppkokkuvõttes nii produktiivsem?

Klubituur

Eeei, mitte ööklubi (see aeg oli aega palju tagasi.. kui seda aega üldse oli), isegi mitte pubiklubi (ei tea, kas pubides ikka käiakse veel? Pole vist ammu sattunud..), vaid tuur sporditegemise klubides. Orientimisaeg on ümber saanud (tegelikult laupäeviti saaks veel silgata, aga miskipärast pole tükk aega rajale jõudnud) ja lumi tuleb mitme kuu pärast. Kui tuleb. Seega peab lihastele lohutust otsima spordisaalist.
Esimene ehk laupäevane pääsuke on oktoobri keskel Audenteses avatud Ritual. BodyBalance - tai-chi sugemetega aeroobika tuntud headuses (eriti hästi sobib uimasevõitu nädalavahetusepäevaks). Soomesaun nati liiga tuline ja aurusaun liiga külm, plussiks mõnus maani akendega saal, suured kapid ja palju ruumi.
Pühapäeval väisasime Gerliga Spartat - see veel värskem liigutamiskoht kui Ritual. Trennidest saime parema ülevaate, kuna 2h jooksul tutvustati nelja erinevat stiili. Paraku on odavus ainus selle koha pluss. Klubi õigustab täielikult oma nime, seal oli tõesti kõik spartalik: külm, värvihais, ehitus pooleli (uks oli, aga uksepiita mitte, saun oli, aga soojust mitte), riietusruumis spordikotist kitsamad raudkapid jne.
Täna spordime Arigatos. Olen üllatunud, et uus omanik on sellele nii tugeva hoo sisse lükanud, et pankrotilõhna pole enam tunda. Tegu on kahest eelmisest tunduvalt luksima kohaga. Sattusime kõike-muud-kui-igavasse tundi: selle funktsionaaltrenni ajal kasutasime vist nii palju riistvara, kui seda aeroobikasaalis äldse olemas on.
Otsus: kuna Sparta ei ole veel valmis ja Arigato asub täiesti vales kohas, siis käin kuu aega Ritualis - et piparkoogiajaks vormis olla:)