Emumäe jooksuaeg

Täna leidis aset Emumäe küla aasta tippsündmus - Emumäe jooks. Kahjuks ei tulnud kohale eelmise aasta võidumees Koshelev, kuid tase oli kõva ja osalejad enneolematult palju - 239.

Fantast ilm, fantast rahvas - eriti see, kes traditsiooniliselt Toomihkli tallu edasi tuli saunatama, chillima, grillima ja laudadiskole (kus DJ Aiks sai aastaseks!) Nii mõndagi külalistest polnud ma varem näinud.. nii mõndagi oli raske ära tunda.. nii mõnigi suutis üllatada.. Täpselt selline nagu üks lahe pidu olema peab! Kahju vaid, et Elmar piisavalt kange polnud..

Teist korda jahil..

Jahihooaeg on alanud - juhhuu!!
Esimest korda sel aastal sain merele tegelikult juba kahe nädala eest - Kaalep kutsus Miaga trenni tegema. Sissejuhatuseks oli see superluks.
Eile sõitsime bussiga Pärnusse (1h 50 min) ja jahiga tagasi (23 h) - Janil oli vaja LadyBird Tallinna tuua. Kuna see oli Ladyl hooaja esimene sõit, siis pidid madrused alustuseks jahti koristama - minu ja Gudruni panus oli nõude küürimine ja Pärnu jõe vahtu ajamine.
Ca 10 ajal õhtul stardime.
Päike loojub - ilmeilus! Pardal on meid vaid viis - Külli ei julgenud oma sõrme veel merekuradile anda - vaja enne aastaaruanded valmis saada. See tähendas ühtlasi seda, et puudusid kokk ja perenaine. Kuna tuult ja meeskonda oli vähe, sõitsime päris palju mootoriga. Vrakile ei õnnestunud seekord pihta saada, poomi vette kah mitte - st oli suht rahulik sõit.
Kell 4 öösel ajas Süsi mu rooli - tema oli ju KOGU ÖÖ roolis olnud (jär. on tema ööd max 3h pikkused). Rohkem Süsi sel retkel rooli ei läinud, Gudrun pisut pelgab juhtimisvõtteid - st, peamiselt oli roolis Jaanus või mina. Ega mul midagi rooli vastu pole - mulle tõesti see meeldib - vaid öösel nati igav ja liiga väsitav..
Päike tõuseb - jälle imeilus! Juba kell 5 hommikul stardib esimene praam Kuivastust Virtsu. Hommikul 8 paiku uinusin dekil veel natukeseks ajaks - kuid eriti ei raatsi magada - merel on liiga ilus, et nähtavat kinniste silmalaugude taha peita.
Meil vedas ilmaga - lausa kahju, et särki ja lühkasid kaasas polnud. Purjetama hakkasime kusagil Vormsi kandis - tuult jätkuvalt vähe, chillisime vaikselt edasi, vahepeal tuli mootor taas sisse lülitada. Möödusime ühest Soome jahist - nemad olid tublimad, tegid vapralt varahommikusi paute. Põnevamaks läks sõit Pakris - taganttuul, tõmbasime spinni üles. Tempo polnud siiski üleliia kiire - vaid mõned hetked üle 8 sõlme. Naissaare lähistel sain hakkama ühe plaanivälise halsiga..
Kes sügisel purjetamispisiku saanud, sel suvi hukas.. :) Millal järgmine sõit on??

Tulin täna Gruusiast..

..ja panin juhtunu kirja reisiblogisse.

ei ela ma majas, ei tänaval..

Üleeile - roheliste rattaretk Lämmijärvel

Eile - Libahundi jälg Märjamaal

Täna - Väinjärvel kalal (natuke võib ju paadiga järvel lustida, aga mulle jääb veidi tumedaks, mida ...t mehed ses kalade väljasikutamises leiavad..)

Homme..

propaganda hämaruses

Kleepisime öösel küladesse Emumäe jooksu postreid. Alustasime Kõrve matkakeskuse juurest ja lähenesime riburada Toomihkli talule. Najakas tunne oli, krati tunne, kes teeb pättust. Nagu oleks salaja valimisreklaami paigldanud.. trügides end hämaruse hõlmas stendidele kõrvuti kartulimüüjate, saekaatrimeeste ja vabastavate hingajatega; konkureerides raamatute soodusmüükide ja memmede kevadkontserdiga.. Kummaliselt tühi on Eestimaa, kolmapäeva hilisõhtul on külad justkui välja surnud. Enne Sallat, Traksi kandis nägime üht teelist - tuigerdas, purjus kui puru, juba kesknädalal.. Kleepimisaktsiooni riburada lookles varahommikul edasi, kuni Tartuni. Ehtsad propagandistid!

Kus propagandat, seal sõda - õhtul pidasime Sokkal paintball-lahingu. Hüvasti lühikesed püksid-seelikud. Elagu siniselapilised jalad ja mustrilised sukapüksid!

ära tegime!

Eile käisin Maardu täitejaamas koristustalgutel, täna koristasime 30-pealise peamiselt töökaaslastest kokku pandud kambaga TeemeÄra raames Eestimaa loodust. Raku metsas valitsev oli suht masendav - rinnahoidjatest voodini, tulekustutist lüpsikuteni - prügi valik laiem kui issanda loomaaed. Peas tegi korduvvisiite mõte, et millised on need inimesed, kes oma jäätmed metsa viivad.. Neid on hästi plaju, nad on iga päev meie ümber.. Vaevalt, et nad kõik on nii vaesed, et tõesti prügimäeni ei jõua.. Üks säherdune õnnestus meil ka tuvastada ja isegi reporter püüdis selle hetke kinni:
http://www.reporter.ee/index.php/2008/05/03/30ara-tegime/.
Igatahes minu auto lahutamatuks kaaslaseks saab nüüdsest olema prügikott - et metsa sattudes praehti silmates saaksin selle kenasti kaasa võtta.
Millal kodus viimati suurpuhastust tegin, ei tule küll meelde. A see polegi oluline.