Järgides klassivend Martinilt põhikoolis õpitud tõde, et miks minna otse, kui ringiga saab ka lähen seekord Tartusse Riia kaudu. Enamasti kasutan kooli minekuks küll Piibe maanteed, ent seekord tuleb teha põige Lidingö-koosolekule, miska lendan Bulgaria Airi (!) lennumasinaga Stockholmi. Lennul jamasid pole, vastupidi - kaunid võõramaalased pakuvad kohvi ja kommi. Järgmine ots on Air Balticuga Riiga, sest otselennud Tartusse stardivad kummalistel kellaaegadel (hommikul kl 11, kui-ma-ei-eksi). Hetk enne lennujaama siirdumist kuulen, et keegi poolakas on lennukiga Ülemiste järve maandunud. Nali?
Air Balticu lennuk on pisi-pisike, pagas salongi ei mahu - mu koti vastu antakse trepil lipik. Igaks-juhuks unustan ka oma rahakoti ja telefoni kotti ning igasuguste loogikareeglite vastaselt.. pagas ei lähegi kaduma! Õhuaukude ajal liigub mõte Ülemiste suunas..
Riia lennujaamas tuleb tõdeda, et siin on Baltikumi pealinn - näib, et lende väljub ca iga 10 minuti tagant - Peterburg, Moskva, Ruka.. Tartu lennul (mis kestab üllatavalt kaua - 50 min) kohtan inimest Vastseliinast ja mõtlen, kas neljarattalisega poleks etem seda distantsi läbida? Tartu lennujaamal on suur eelis pealinnajaamade ees - lennuki seismajäämisest autosse istumiseni kulub alla viie minuti.
(Loo pealkiri võiks ka olla "Nii see ökoloogiline jalajälg muudkui kasvab")
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment