Vingeim pakend

Ostsin messilt pudipõlle. Põll pakendati.. ise ajalest tehtud heegeldatud sangadega vanapaberkotti. Maksimumpunktid!

Õuna(siidri)buum

Kui me neid suveõunu täna ei oleks siidriks teinud, oleksid need nädala pärast juba mädad..

Siidri retsept on imelihtne: see õunamahl, mida öösel tõesti enam kuidagi ei jaksanud purki villida, tuleb valada õlleankrusse ja jätta ankur lahtiselt seisma - paariks-kolmeks päevaks - kuni mahl mõnusalt käärima on hakanud. Seejärel tuleb ankur sulgeda, kuid jätta veel mõneks ajak õue (st sooja) käärima. Mõni aeg võrdub siinkohal kuni kolme nädalaga. Hiljemalt seejärel peab siidritekku sekkuma mõni mehemürakas ja tassima ankru keldrisse (meie jätsime selle siiski välisukse kõrvale vilusse, et oleks hea ligi toomas käia:) Aeg-ajalt ikka tuleb kontrollida, et vurts liiga kõvaks (st üle 4 baari) ei läheks. Tarbi kasvõi igal õhtul. Aga lausa kohustuslik on seda sauna kaasa võtta!
Siin nad on: legendaarne Elmar (15) ja tema vanem vend Nelikümmend Liitrit. Tühjenevad võluväel, ausõna!

Õuna(kuivatus)buum

Teine suurepärane asi, mida ubinatest saab, on kuivatatud õunad. Meil kuivab neid kohe terve viljakuivatitäis. Täiesti öko ja ei peagi maksma 5€ 100 grammi eest!

Õuna(mahla)buum

Oleme tagasi Toomihklil ning esimene töö, mille ette võtame, on õunte mahlastamine. Abiks Lillemäe-Juta mahlapress (sest enda oma läks külapeale jalutama ning tagasi ei tulnudki) - täpselt selline nagu igas hästi varustatud maamajapidamises olemas on.

Päeva lõpuks on mahla 165 liitrit. Ja neid mahlapäevi siin ikka veel tuleb..

No on sead!

Pätsavad meie tammetõrusid! Tundub, et igal öösel luusivad siin hobuste kopli juures puude all ringi..

Paradiisi..õuntega

..tekkis mul soojem suhe alates Rauli-Mariti gurmeepulmast.

Retsept on vana, ent hea

1 kg paradiisiõunu
liiter vett
200g suhkrut
10 vürtsitera
10 nelgitera
5 kaneelikoort
3 sl veiniäädikat

Pese õunad, torgi koore sisse augud (et õunad kuumutades lõhki ei läheks). Lao õunad purkidesse. Keeda valmis marinaad ja kalla õuntele. Kuumuta 85 kraadi juures 20 minutit. Või kui tead, et need sul niikuinii riiulile kauaks seisma ei jää, siis sule kohe kuumakindlalt:) Kaaneta kohe.

Kartulit võts!

Kartulivõtt on küll nii tavaline asi, et ei vääri sentimeetritki ühegi normaalse inimese blogiruumi! Aga mulle meeldivadki tavalised asjad. Ja normaalne (ehk matemaatilist keeli mood) ma ju ka ei ole. Loodetavasti.

Niisiis, mida teevad tuhanded eestlased septembri-nädalavahetustel? Panevad selga kõige vanemad püksid - sellised, kust plekk enam Vanishigagi välja ei tule - sõidavad maale vanaonu esimese naise poja Oskari juurde (lähemate maasugulaste puudumisel) ning lähevad põlla pääle mängima mängu "Kummarda, kummarda, mis siis muud kui kummarda". Mängivad pikalt ja põhjalikult - tavaliselt kaks päeva jutti - kuni näpud kanged ja selg haige. Ning õhtusöögiks söövad pastat, sest isu meie põhitoiduaine, kartuli, järgi on äkitsi kadunud:)

Siin ta on: roomlaste sõjavankri väike vaene vend kartulivõtumasin. Leviala: Kogu-Eesti maapiirkond

Aga kui mingi masin on enam-vähem nii vana kui kivi, tuleb sellele lisaks kasutada ka vana head kartulikonksu.


Nii juhtub, kui Korv kohtub vana rivaali Käruga:)
Neid meeletuid kuhilaid salvedes nähes, tekib tahtmatult küsimus, mitu protsenti neist kartulitest, mis eestlased üles võtavad, ka ära süüakse? Jään huviga vastust ootama..


Epiloog: ..ja igale kartulivõtule järgneb porgandivõtt:)