Meriti joogalaager Pollil

Ma ei ole suur joogafänn. Võiks isegi öelda vastupidi - jooga on mulle alati tundunud suht piinarikas kondiväänamine. See laager aga.. raputas hinge ja puhastas meeli. Tõsiselt! Pivarootsi lähistel asuv Polli talu on üdini positiivne paik ning ideaalne joogatamise jaoks (mis sest, et esimesel õhtul on kilelaega aidas, kus ööbime, 27 piinarikast kraadi sooja).
Olen vabatahtlikult andnud end režiimi kätesse: äratus pool 5 hommikul. Järgneb mandliõliga võidmine (mis tundub äsja tõusnud päikese kiirtes kuidagi pühalik protseduur), jääkülm dušš (hommikuti on joogalaagris komme mitte rääkida, aga duši all pääseb küll sõnadevool valla - nii hullkülm!), pooletunnine jalutuskäik mereranda ja ca 2,5 tunnine hommikustseremoonia. Karm? Absoluutselt mitte! Pigem teeb natuke kurvaks see, et tavalisil hommikuil magan selle aja maha..
Laagriliste päevakava on suht tihe: lõunameditatsioon.. hingest tulevad ja hinge minevad loengud.. pealelõunane joogatund, õhtumeditatsioon.. Seda kõike kaunistavad imehead puhtad-tervislikud taimetoitudest road..
Iga naine võiks endale lubada luksust pühendada paar päeva aastas oma kehale ja mõtete korrastamisele.. Ja miks mitte ka iga mees (registreerujate seas olid eranditult kõik naised, aga tundidesse eksisid ära siiki ka mõned mehed.. huvitav, miks jooga paelub vaid naisi? Kas pole meestel lihtsalt aega või pole see karmile põhjmaa isasele piisavalt mehine ajaviitmismoodus?)
Anne ja Merit, suur tänu kolme kauni päeva eest! Jooga ja mediteerimine mulle hoobilt külge ei jäänud, aga väga hea on siin laagris olla ja usun, et mind kummitavad veel kaua aega meie hommikutseremoonia parimad palad, näiteks see:
Ek ong kar, sat nam,
karta purkh, nirbhao, nirveir..
Fotod: Ilana Serman

Hommikujooga Pirita rannas

Hommikul kell 8 on Pirita rand pea inimtühi - joogatasime mõnuga! Hingele pai teinud tundi kroonib suplus karges merevees, mis erinevalt õhtusest sogasest supist on selge ja näib puhas. Järelikult tuleb hakata hommikuti suplemas käima, kuna 16:00 tõuseb püsti kogu Tallinna kontorirahvas ja suundub vee äärde, ummistades Õismäe ringi jt sõlmpunktid ning muutes rannaäärsed rohelised ribad parklateks.
Alustasime täna siiski liiga hilja - palav on! Homme joogatame kell 6 - rannariba on pikk, st kõik on teretulnud.. :)

Suvesupp lapsepõlvest

Siis, kui oled üksi kodus, võid lõpuksometi teha neid sööke, mida üheski restoranis ei pakuta, mida teistele pakkuda ei julge, aga mida ise niiväga armastad. Palun saage tuttavaks - minu suur suvelemmik, sojapiimaga köögiviljasupp!

Valmistada on imelihtne: paned soolaga maitsestatud vette keema värsked turult ostetud porgandid ja lillkapsa, veidi aja pärast aedoad ja viimasena herned (need tahavad keeda vaid paar minutit). Lisa (soja)piim ja maitsesta maitserohelisega.

Minu kotade välimääraja

Pruunid on mul olund iidamast-aadamast ajast ning loogika põhjal ei tohiks enam jalga mahtuda - aga ju siis sai kunagi ostetud mitu head numbrit suuremad jalavarjud:) Nendega kooserdan ringi Toomihkli hoovis.
Sinised pärinevad Jaama turult - ülikooli ajal väisasime seda õige sageli. Katkiste paelade tõttu olen nad kapipõhja unustanud..
Punased on uued, hangitud hiljaaegu kotapoest. Pehme polsterdatud ääre tõttu on nad jalas mugavamad kui Pruunid ja Sinised. Nad on hästi sõbrunenud Tallinna tänavate ja Plaza büroohoonega.

Merel, seekord mootoritega

Naissaarele kaatriga ja tagasi paadiga. Ära õnnestus testida Admirilateedi basseini jahisadam: ligipääs on sinna küll tiba keeruline, aga küllap taskuvarate mekas Kesklinnas on see paratamatu. Igatahes teeb praegune sadam rohkem rõõmu, kui Nordic Jet Line'i C terminal - aitäh, masu, et selle laevaliini peatasid! Veel mullu, tuletoomise ajal meid jahiga siia ei lastud.. Omari küünis toimunud Tätte etendus on tiba lahja, aga kõik muu (sh esimene suplus meres:) kompenseerib selle.

Emumäe sildid

Foto: Asso

Tiigi puhastamine a la Toomihkli

Kruviga..
..ja kuumalt:)