Kolleegidega Rak-Veres

Vend Süsi 35

Koolitus: õpime jooksma

Olid ajad, mil käisin pea igal hommikul jooksmas: sörkisin 6-7 ajal mööda Kalamaja-Kopli tänavaid. Täna aga ei meenu seegi, millal viimati jooksus olin - sel aastal seda vist juhtunud pole:( Kuid Emumäe jooks pole enam mägede taga ja seega oli igati priima, et sattusin täna Martin Moosese jooksukoolitusele.

Esimene harjumatu asi minu jaoks on soojendus - nojah, kehalise kasvatuse tundidest (selline nimi oligi sportimisel?:) mäletan, et seda miskipärast alati tegime, aga enda ära väsitamise hirmus jätan selle tavaliselt targu vahele. Asi kisub eriti lõbusaks siis, kui peame käed-jalad eri tempos liikuma panema või kontrollima oma keha nii, et ühe poole käsi-jalg liiguksid samal ajal. Polegi nii lihtne kui näib! Päevatarkus on see, et mäest alla tuleb joosta jäikade jalgadega st sirgevõitu põlvedega, üles aga end nii palju kui võimalik maast lahti tõugates, Martin tegi seda enamvähem hüpates. Ja käed! Need peaksid olema paigal, mitte pidevalt vehkima nagu minu omad. Kõige efektsem on harjutus, kuidas läbida tihedat jooksjate massi ilma suuremate vigastusteta.

Kui Rituali kaart saab läbi, siis luban, et hakkan taas jooksmas käima:)

Kevadekuulutajad-raftijad Pirita jõel

Kevadet pole olemas. Peipsil

Kallas ei paista ning tuiskab mis hirmus!

Aga pole viga, suusatalv ongi minu jaoks tänavu liiga lühike olnud:)

Loosalu järvel näkkab

Pokker - polegi nii paha?

Saan hommikul Ilonalt sõnumi, et täna tema pool naistekas, peakülaliseks pokkerilaud. Kasiinosse olen sattunud paar korda elus ja sedagi mingite ürituste, mitte mängudega seoses ning lauamängud minus kuumi tundeid ei tekita. Siiski olen õhtul kohal - rohkem küll naiste kui laua pärast:)
Pokkeriga meil kellelgi enne kokkupuudet pole (kui välja arvata need nürid kaks tundi, mis Amsterdam-Singapur lennul oma eesistuja tooliseljatoe vastu pokerdasin) ja seetõttu kulub mõningane aeg reeglitest arusaamiseks. "Erialaterminoloogia" küll meelde ei jää, kuid selgub, et tegu on lihtsa ja kaasakiskuva mäguga ning tulemuseks see, et luban ka järgmine kord kohal olla. Loodetavasti on siit hasartmängusõltuvuseni pikk maa minna.

Aasiasse, peaaegu esimest korda

Ülehomme lendan Singapuri. Olen varem vaid korra idapoolkerale saanud - Venemaal, Uurali taga, millest mingit eriti meeldivat mälestust ei ole.
Loomulikult Singapuri me ei jää - olemas on pilet Sumatrale. Mis edasi saab, on küsimärk, nagu meie reiside puhul ikka:)
Peale meie Gruusia-visiiti algas seal sõda, peale Kreeka-reisi vallutasid mässajad pealina tänavad, Keenias sõditi nii enne kui peale meie invasiooni.
Olen Indoneesia pärast kohe päris mures.. :)
Loe reisiblogist täpsemalt, mis juhtuma hakkab!