Koha Poola moodi

Kui koha parasjagu kohal ei ole, sünnib sama rooga teha ka haugist. Loomulikult jääb haug kohale kõvasti alla, aga sellegipoolest on väga maitsev. Poolas süüakse seda rooga küll tradistsiooniliselt jõuludeks, aga meie laiuskraadil nii lahjat kraami jõululauale ju ei sobi panna. Igatahse on see keedukala, nagu me teda hellitavalt kutsume, meie pere selle suve lemmikroog.  

Retsept

1 valge kala (koha, haug)
juurviljapuljongit
mõned terad pipart
soola
värskelt jahvatatud pipart
2 loorberilehte
1 sibul
50 g võid
3 keedetud muna
kimp peterselli
pool sidrunit

Puhasta kala soomustest, maitsesta soola-pipraga ning lase 3h maitsestuda. Valmista juurviljapuljong, lisa sellele sibul, pipraterad ja loorber. Pane kala potti ja vala üle jahtunud puljongiga, et see kala ära kataks. Aja roog keema ja keeda tasasel tulel 15-20 minutit. Sulata või. Kui see hakkab keema minema, lisa hakitud muna ja hakitud petersellilehed. Kuumuta kergelt läbi.
Tõsta soe kala eelsoojendatud vaagnale, piserda üle sidrunimahlaga ning vala peale võikaste. Puista peale hakitud peterselli. Eriti hüva maitseb noore värske kartuliga.

Hundisugune kassimõõtu kala

Selliseid jõletisi tõi kalamees koju. Õudsa olendi nimi on merihunt ehk rahvakeeli kasskala. Nimega on sedaps küll mööda pandud: kassist või hundis rohkem on isendil sarnasusi Drakulaga. Aga süüa sünnib sinder küll, tegu on isegi väga maitsva kalaga. Eriti hüvaks teeb asja see, et volask nõretab rasvast (oo omega-3!) ning tal pole ühtki soomust.

Suguvõsakokkutulek

Olen kuulnud küll sõpru ohkamas, et järjekordne tüütu suguvõsakokkutulek röövib suvise nädalavahetuse. Olen küll kuulnud sõpru ütlemas, et suguvõsakokkutulekud on surev tava.
Nõus ei ole ma kummagi väitega. Võimalik, et põhjus selles, et meie suguvõsas lihtsale ei ole väga-väga ammust ajast kokkutulekuid olnud. Mina (aga eelkõige mu põlv) mäletan viimast vaid seetõttu, et kukkusin tookord, väikese tüdrukuna, killustikul, millest mul on põlvel arm.
Suur tänu, isa, et lähisugulased kokku kutsusid!

Aasta siis oli 1940..?

Sellist sõjakola võib leida maalt räästa alt.  Kohal käis ka Päästeamet.

Banaanipäts

Kuna ma teada-tuntud suhkrufoob, siis püüan ikka leida küpsetisi, mis ilma valge surmata ka lastele hästi maitseks. Seekord magustasin saia banaaniga. Kerkis küll veidi kehvalt, aga maitses mõnusalt (idee pärineb kusagilt ajalehest, kahjuks täpselt ei mäleta millisest).

Retsept

0,5 kg täistera speltajahu
3 suurt banaani
300 ml käesooja piima
20 g pärmi
4 spl mett või täisroosuhkrut
100 g hakitud mandleid või india pähkleid
näpuotsaga soola

Sega pärm piimaga. Lisa püreestatud banaanid,  magusaine. Sega mandlid jahuga, lisa sool ja pähklid. Sõtku kuni tainas muutub siledaks. Kata kauss toidukilega ja jäta tunniks kerkima. Kerkinud tainas jaga kuueks, vormi pallikesed, pane need küpsetusvormi üksteise kõrvale ja jäta veel pooleks tunniks kerkima. Küpseta 180 kraadi juures pool tundi. Ja siis kohe soojalt sööma!

Meie pere kaeraküpsised

See on meie väikemehe lemmikroog. Eriti mõnus on pätsikesi teha, aga süües ei kipu ta ka saama pidama. Ja ega ma ei piira ka, sest tegu on väga-väga tervisliku maiusega.

Retsept

200g täisterahelbeid (spelta, rukis, tavaliselt ma ei kasuta kaerahelbeid, sest see on Eesti talunike seas miskipärast kõige vähem levinud teravili)
100 g täisteraspeltajahu või täisterakaerajahu
150 g võid
75 g täisroosuhkrut
1 muna
veerand klaasi piima
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl kaneeli
1 spl toorkakaopulbrit
1 spl linaseemenid
3 spl seesamiseemneid
3 spl päevalilleseemneid
peotäis rosinaid

Sulata või,  lisa lahti klopitud muna ja piim. Sega omavahel ülejäänud ained, lisa kuivained munasegule. Lase lastel taignast pallikesed veeretada ja plönnideks vajutada ning ahjuplaadile panna. Küpseta 175oC juures 20 minutit.

Õnn

Taoismi järgi õnn ei sünni mitte katsest saatust juhtida, vaid siis, kui inimene loobub elu kontrollimast. Ka paljud teised usundid, nt kristlus ja muhamed rõhutavad, et õnne ei saa välja teenida, vaid  see tuleb inimese juurde iseenesest, kui lasta asjadel omasoodu areneda, elada enda ja loodusega kooskõlas. Ütleda lahti isekusest. Kõlab lihtsalt, eksole, aga ole mees ja ela nii! 


Juba Aristoteles ütles kaunilt, nimetades õnne kõikide inimlike asjade ülimaks sihiks. Usun, et tänapäeva inimese  õnneotsinguist rahutu hing on sellega nõus. 
Ehk on õnn lihtsalt see, kui elame pika ja rahuldustpakkuva elu.. Ent kuidas seda teha? Kellel on selleks rohkem eeldusi? Printsil või kerjusel? Sul, mul või temal seal? 


Sünnipositsioon ei olevatki väga oliuline, leiab Harvardis 90 aastat kestnud uuring, mis jälgis  814 inimest terve nende elu jooksul. Selle gigantuuringu peamine järeldus on see, et kes.. 


- ei suitseta 


- peab söömise ja joomisega piiri


- liigutab end mõõdukalt 


- elab stabiilses suhtes 


- valdab kriisidest väljatulekuks küpseid strateegiaid


- on lõpetanud 16-aastase haridustee, st on kõrgharidusega

.. on suure tõenäosusega ka 75-aastaselt veel heas konditsioonis ja oma eluga rahul. Ehk happy. Uuringu olulisim tõdemus on väga lihtne: pika ja õnneliku elu peamine saladus ei peitu mitte niivõrd stardipositsioonis (st millisesse peresse sa sünnid), vaid konkreetse indiviidi võimes armastada ja lasta end armastada. GEO, 12/11


Kas pole armas? Ja lihtne! Ent suuremale osale meist siiski kättesaamatult keerukas.
Usun, et kolme aasta eest eemaldusin ma sammukese või kaks selles endas elutsevast kontrollifriigist ja lasin asjadel minna. 
Kas võin täna panna käe südamele ja öelda, et olen õnnelik? Jah. Sest mu ümber on inimesed keda armastada ja kes näib, et armastavad ka mind. Ja tänasest on neid taas üks rohkem.