Arvatavasti nii nagu suurem osa kaaskannatajaid, suhtun ka mina igasugu kliendi-soodus-boonus-sõbra-ekstra-hüper-super-kaartidesse veidi üleolevalt. Koguneib neid paratamatult, kuid õnneks on mu rahakott nii õhuke, et liiga palju neid sinna vahele lihtsalt ei mahu. Võimalik, et süüdi selles rahakoti päritolu: ostsin selle pisikese punase ühest Napoli pudupoest - ehk konservatiivsete itallannade seas pole plastkaardindus nii oluline kui meie, põhjamaalaste jaoks? Igatahes Pisike Punane on kõhna ja mitte eriti kaardirikas. Loožis istuvad Deebet ja Krediit, esireast leian Neste, samuti raamatukogu- ja ID-kaardi, tagareas on koha saanud mõned kliendikaardid, nt veredoonori "kliendikaart" ja Stockmanni kaart. Ega ausalt öeldes ei meenu eriti hüvesid, mida oleksin tänu kliendikaartidele saanud: mõned tasuta parkimised ehk ja kusagil 5, maksimaalselt 10% alet. Ja nt kasutan igal võimalusel SASi boonuskaarti, kuigi kogunud boonuspunkte pole kunagi tarbinud. Täna sai aga tõestatud, et sellest kaardist on ka reaalselt kasu isegi sellel, kel boonuspunkte isiklikuks hüvanguks pole õnnestunud ära tarbida - nimelt asendab see edukalt isikut tõendavat dokumenti. Tallinn-Helsinki-Stockholmi teekond õnnestus mul läbida nii, et ei pidanud oma katkist ID-kaarti näitama: kui pilet on olemas, siis sadamas pildiga dokumenti ei küsita ja sama märkasin üllatusega ka Vantaa ja Arlanda lennujaamas.
Jään siiski pikisilmi ootama aega, mil kõik on ühes kaardis ja plastkaardimasstootjad panevad pillid kotti.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment