Ca 6 kilo kala Keeri järvest

Uus varss

Samal ajal kui nautisin Shapiro šedöövrit "Nii see on, kui teile näib" - kusjuures pole kidel, kas ikka nautisin või see vaid näis nii - tuli Denjeel tegeleda uue ilmakodanikuga, kes üritas end parasjagu jalule ajada. Tubli, mu kuldmünt!

***

"Lati Pats" sellele, kes pakub välja kena tüdruklapse nime, mis algab H-ga ja lõpeb täishäälikuga.

Lumeilu Männiku karjääris

Ajuvaba ajujaht

Terve päeva kestnud metssea- ja hundijahi tulemuseks on null siga, null hunti ja mõned jäljed, mille tekitajaks Hunt või Ilves.

Ei midagi sellist.

Mis on ühist maratonistardil ja laevaltväljumisel?

Mõlemal on oluline staripositsioon. Järgneb spurtimine. Esimene reegel: hoia positsiooni st ära lase mitte kedagi endast mööda! Teine reegel: püüa mööduda tasa sõudvatest eesliikujatest. See ei pruugi olla lihtne. Võtnud ühe sihikule ja hakates just temast mööduma, muudab too absolutuselt ilma igasuguse loogikale tugineva põhjuseta oma suunda, surudes end tihkelt vastu serva nii, et ümberpõige on blokeeritud. Kogenud möödujana ei kaota sa lootust ning võtad suuna vasakusse äärde. Loomulikult tuleb teel rinda pista ühe hiigelnaise, ühe käsi ohtlikul viisil loopiva korealase ning ühe niisama vana kui käbeda prouaga - kusjuures kõik neist on sulle üllatavalt tugevad vastased. Olles hing sees puperdamas neist kõigist ohutult möödunud ja jõudnud vasakusse äärde, tuleb u-turn PAREMALE ja lisaks eelpoolnimetatud seltskonnale mööduvad sinust veel üks tutimütsiga tegelane ja poisike, kes vabalt oleks võinud ka su jalgade vahelt läbi liuelda.
Küsimus - kumba see nüüd oli - kas Soome-laevalt mahatulek või maratoni start??

Tamsau Neeruti maraton

Kuhu kogunevad talvel kõik ilusad-sportlikd mehed? Maratonirajale! Kuidas saab neid lähemalt näha? Tuleb sõita lühikest distantsi ja piisavalt aeglaselt, et pika ringi omad jõuaksid sust mööduda:))
Ilm on siin Tamsalus tunduvalt parem, kui Virul ja osalejaid vähem (ei tea, mis olud valistavad meeste saunas, aga naiste saunas on vaid kolm suusatajat. Oleks trikoo kaasas, saaks basseinigi). Meeldivalt laugjas rada, mis suures osas kulgeb mööda põldu või rahulikke metsateid. Tõsi, kohati on rada liiga kitsas - viimasel viiel kilomeetril hakkab lausa külm, kuna pika distantsi sõitjate möödudes on pidevalt vaja raja äärde tõmbuda. Ning kilomeetripostid, kus need on? Neid kas lihtsalt pole või tõesti tuhisen ma nii kiiresti, et.. Segaseks jääb ka distantis pikkus - erinevate infoallikate põhjal on see 22-25km. Alles lõpuprotokollist selgub, et 24 km (aeg 2:17 tähendab potsatust kohale 155/207. Hää seegi!)
Foto: Elis K.

Viru maraton - tuisu kiuste tehtud!

Stardis tunnnen end naljakalt oma lohvakate pükstega - miskipärast jäid eile suusapüksid Tallinna. Lohva-lohvade iseloom tuleb eriti efektselt esile tuulistel põldudel. Laskumistel aga näib, et need pakuvad lausa pidurdusabi. Aga ehk andsid taganttuulega lõikudel need hoopis purje kombel hoogu juurde? Täpp ii-le ehk mu kostüümile on Toomihkli põhjatutest kappidest pärinev kollane müts.
Rekordilise ca 1200 osavõtja jaoks jääb Mõedaku tiba kitsaks. Naiste riietusruum on imeväike (tõsi, naisi on rajal vaid 150). Meeste ruumi väisamas ei käinud, aga ega neil seal liigset avarust vist pole, sest mehed riietuvad koridoris, trepikojas ja õues, kuhu on riietumistelgid paigaldatud (tänu Taarale on täna vaid neli kraadi miinust!)
Oma trendika kostüümi ja vähese trenni tõttu valitud tagarealähedase stardikoha tõttu jääb hing kinni sõitmata. Rada on raske. Suurem osa ajast on loogikareeglite vastaselt vastutuul, mis muudab langevad helbed lumetuisuks. Rajamasin oleks võinud vahetult enne sõitu raja üle sõita, ehk oleks siis vähem jahu teel. Kohati on rajali nii palju lund, et pean meenutama, kas mu suuskadel on kirjas "Visu" või "Fisher". Ei, "Visu" ei saa olla , sest oma superhead visud sõitsin ju siinsamas Mõedaku nõlvadel ükskord kevadel katki.
Peale mõningast rühkimist on esimene joogipunkt. Üritan mööduvatelt härrastelt teada saada, kaugel oleme. Nad usuvad, et 5ndal kilomeetril veel küll mitte. Ausõna ei mõju eriti motiveerivalt info, et üle 20km veel ees.. Tuisk. Vastutuul. Kiirabiautot nähes jõuan korra mõelda, et laseks end finišisse eskortida.
Ja siis, täiesti ootamatult, 13. kilomeeter ja väsimus läinud. Päris palju tegelasi tuleb selg ees vastu. Emotsionaalselt mõjub tagareast startimine hästi, taipan mõnedest meestest möödudes. Tempo raugeb taas, kui pika ja lühiraja sõitjad kokku saavad, sest kiireid tuleb hakata mööda laskma. Kuigi, rada on enamjaolt siiski piisavalt lai.. järelikult on aeglustumise põhjuseks ka väsimus. Viimase viie kilomeetri kardetud tõusud: mitte mingit lootust pole selle jahu seest end üles lükata - isegi mööduvad pika ringi sõitjad astuvad. Neli kilomeetrit veel.. kolm.. appi, millal tuleb kaks? Tuli.. üks veel.. ja järjekordne tõus! See viimane oli küll vist kõige aeglasem kilomeeter.. Raske on mõista neid, kes siit lähevad teisele ringile - lihtpuht emotsionaalselt on raske keerata vasakule ja korrata läbitud kadalippu, kui otse terendab silt "Finish". Paar sellist õnnelikku jäid minugi selja taha. Jäävad pimeda peale..

Saavutus: 2h 37min ehk 261/341.