Potid, need on..

..meie üürikas miskipärast kõik XXL mõõtmetega. Üks laiem kui teine. Teine kõrgem kui kolmas. Hispaania komme? Mis muud nende gigantidega peale hakata, kui.. keedame muna! Kahele mahuks siia potti tõenäoliselt veel kakssada muna lisaks. No tõesti ei ole väga energiasäästlik lähenemine, aga mis munanäljaajal parata!

Meie igapäevast leiba..

Üks hea põhjus, miks elame praegu Hispaanias, on hea söök. Esimene kokkupuude kohaliku köögiga oli AutoGrill-nimeline

kiirsöögikoht kiirtee ääres. Mikrouunis üles soojendatud kuivanud praekala ja köögiviljaollus.. olid lihtsalt kohutavad! Teine söögielamus pärineb pargi kohvikust. Tellin paella valenciano (Anthony küll soovitab seda mitte võtta, aga muud kõhtutäitvat ei hakanud ka silma). No parem kui kiirteetoit, aga tunduvalt kehvem kui.. kasvõi Delta Plaza bistroos. Ei suutnud ringi lendavad neoonrohelised papagoid seda elamust palju parandada. Järgmine katse: lõunatame vanalinna restoranis. Kehv mis kehv ja üldse mitte seda raha väärt, mis maksime! Vaikselt hakkab tekkima toidukapriisitari tunne..

Kohalikus köögis pettununa astume sisse kauplusesse, millel silt „Ruccki dovari“, ostame heeringat ja hapukoort ning keedame kartulit kõrvale. Nii palju siis eksootilisest söögiorgiast! Ah jaa, ainus eestimaine kaup selles poes oli.. Saku „Kiss“ siider. Eestis on ju palju suurepäraseid toiduaineid, miks just räbusiider meie produkte siin maal esindab!!?

Õnneks edasi hakkas kõik ülesmäge minema: avastasime, et kauplustes on siin toidu valik tunduvalt laiem kui kodumaal ning materjal (nt liha) kvaliteetsem ja paremini eelprepareeritud. Nii saigi õige pea selgeks, et linna parimaid roogasid pakutakse meie kodu-cafe Calle Altas. Bienvenido!

*****

Lõpetuseks sõnastik kaladest, mida turult ostes on kindla peale minek:

lubina – ahvenla lähisugulane
caballa – makrell
dorado – karplane a la latikas

Tundmatu, ent imemaitsev värske valge kala

Kuidagi juhtus nii, et ühel täiesti tavalisel hommikul on laual foie gras ja portvein. Või ehk siis ikka ei ole tavaline hommik..

Carpccio

Kunst + teadus

Piinlik küll, aga ei jäta ka mina pildistamata ilusaid maju. Ei tea, kas varsti oodata ka fotoseeriat ausammastest:)

Nali naljaks, Ciutat de les Arts i les Ciències (kunsti- ja teaduslinn) on tõesti väärt üht blogipostitust. Vähemalt 101 otstarbega linnakusse (okeaanium, kino, planetaarium, teadusmuuseum, laserlavastuste teater jpm) saame jalutada mööda Turia pargi kauneid radu (tõsi, teekond on suht pikk, ca 5 km). Ma ei kujuta ette, millist rada on liikunud arhitekt Santiago Calatrava mõtted, aga neid imemonstrume vaadates tekib tahtmatult tunne, et meie planeedilt see mees ilmselt ei pärine.

Hispaania kroonpritsinimeline interaktiivne teadusmuuseum

meenutab vaala skeletti

Kino ja ooperiteater

All: 125 meetri kõrguse pülooniga vantsilla taga paistab L'Àgora (spordi- ja konterdisaal)

Ookeani-ökokunst

Alicante. Volvo Ocean Race

Volvo Ocean Race. In-port race ehk ookeanikangelased pa

kuvad täna maismaakatele silmailu. Vaid 6 jahti suudavadki sellel võistluse võistelda.. või pigem võidelda?

Olen VOR-purjekat oma ihusilmaga varem vaid korra näinud. Minu mäletamist mööda oli see Ericson, kes seilas Tallinna lahel.

Tänast võistlust vaadatakse nii sadamakailt kui me

rest, kuhu spetspaadid on huvilised viinud. Hea oli jahte jälgida Postiguet’i rannast, aga kõige parem oleks seda siiski olnud teha sadamakailt, mis oli täna väga tihedalt täis tipitud.

Päevakangelane on Abu Dhabi. Näis, kes ookeanivallutaja troonile tõuseb.

Sooja piima, mõtelge!

Eht-eestlaslikult tellime restos toidu kõrvale joogiks piima. Lauale tuuakse.. vahtu aetud kuum piim, suhkrupakike kõrval. Nalja nabani!

America's Cupi radadel..

Valencias on mitu korda aset leidnud maailma kuulsaim purjetamisvõistlus: America's Cup. Võistlus, mille toimumispaiga valib eelmine võitja. Kuna 32. America's Cupi võitja Alinghi on Shveitsi tiim ning Shveits pole teab mis kõva mereriik, on viimased kaks korda see imevõistlus toimunud siin, Valencias.

Purjetamisteadlased annavad selleks võistluseks endast parima, et seljatada loodusjõud, füüsikaseadused ja teised meeskonnad.

See on võistlus, mille esikoha pärast võistlevad maailma kõige kiiremad jahid - mis liiguvad mitu korda kiiremini kui tuul, on täistuubitud tippelektroonikat ning enneolematute mõõtmetega. Näiteks on Alinghi meeskonna jahi mast 17-korruselise maja kõrgune, tema rivaali puri aga sarnaneb rohkem lennukitiivale kui purjele. See on võistlus, millele pandi alus juba 17. sajandi keskel ja mille ümber tiirlevad ebamaised rahasummad (sajad miljonid eurod). Võib ju oletada, et selleks ürituseks on mingi suur kamp maailma parimaid kokku aetud, kuid America's Cupil võistlevad vaid 2 jahti: eelmise korra võitja (nö kaitsja) ja tema rivaal: eelvõistluse võitja (käekottide kiireim ehk Louis Vuitton Cupi esimene).

Päevast, mil esikoha eest seilati, on tänaseks küll palju vett merre voolanud, kuid vaatamist väärt on ka meeskondade nn baasid, mis moodustavad Valencia jahtsadama ümbrusesse omalaadse linnakese.

Alinghi meeskond läks küll peale võistlust laiali, aga tiimi baas särab kaunilt edasi.

Last but not least: isegi

kanalisatsiooniaugukaaned on päevateemalised:)