Mees üle parda

Avasin täna hommikul raamatu "Purjetamine võhikutele", mille Aivo mulle lahkelt laenanud on, ja lugesin sealt ühe lause: "Varem või hiljem oma purjetamiskarjääri jooksul kukud sa tõenäoliselt üle parda." Rohkem polnud mahti lugeda, kuna kell oli palju ja tahtsime enne purjetamist ka veel Topis kõhud täis süüa.
Varem või hiljem oli seekord pigem varem. Jõudsime BlueSailiga Tallinna lahel olla ca 1,5h, olime parasjagu kuulimuna juures, kui mul tuli tahtmine oma pudelikaelu ehk halsse harjutada. Esimene läks hästi. Teise keerasin üle.. kreen.. suur kreen.. roolipinn ilmselt solvus, et ma ta lahti lasksin ning kättemaksuks sutsas mulle.. Järgmisel sekundil olin vees, tundsin hetkeks jalgade põkkumist rooliga, ent kohe olin pinnal, et näha kättesaamatus tempos kaugenevat jahti. Vaatasin ära, kuspool see kallas asub ning seadsin igaks-juhuks sammud, st tõmbed sinnasuunas.. Kuna ma miskipärast ei uskunud, et Leino-Eedik kaheksaga hakkama saavad. Aga said ja üllatavalt kiiresti - viis minutit hiljem olin jahil.
Telefoniarve peaks see kuu väiksem tulema - võtsin supluse ette koos telefoniga, numbreid peas mul pole.

Roostevaba maailm

Kui Tööinimese kell kukub töönädala lõppu, lööme meie Kati sünnipeäva puhul auto tagaistmel kokku esimesi vahuveinipokaale.

Kui Tööinimene ootab supermarketis kannatlikult oma nädala etteastet - võimalust kärusse kogutud pakendikuhja eest kaart pilust läbi tõmmata, naudime meie Volgas angerjat ja tuunikala.

Kui Tööinimene on jõudnud oma lemmikpaika - diivanile teleka ette, istume meie vihmamärjal pingil ja tarbime selle suve kõige kirkamat kultuurielamust - rokkooper Rujat.

Kõrvemaa rogain

Jõuame sellele rogainile täiesti plaanipäraselt üle tunni aja enne starti - seda, et nii õigeaegselt kohal oleme, pole varem juhtunud. Tänu ajavarule on meil mõnusalt aega rada paika panna (plaan on meil täna vägagi optimistlik). Ehk peaks tulevikuski harrastama täpsust? Orienteerumine jääb minu õlule, kuna kahurivägi on kodus ja Karbonit esindavad seekord Paavo ja Kati. Õnneks on rada üle ootuste lihtne ning boonusena ka ootuspäraselt kaunis. Start on meil superhea ning tunnike peale starti kohale jõudnud konsultant Leino on väga üllatunud, et oleme omadega juba nii kaugel.
Motivatsioon raugeb pisut soopunkti võtma minnes - kuigi, see vetruval vaibal hüplemine on isegi omamoodi lõbus. Edasi kulgeme rahulikumas tempos, kuna meil kolmepeale streigivad kaks põleve (minu ja Paavo oma). Jätame kaks kõige nurksemat punkti vahele ning suundume võrratusse Jussi järvede ümbrusesse, kus asub kõige kõrvemaalikum Kõrvemaa. Sealt edasi kulgeme juba finiši poole, kuhu jõuame, häbi!, tunnike enne kontrollaja lõppu. Järelikult oleks pidanud veelgi optimistlikuma plaani tegema, siis oleks ka meie saatanlik koht (66/105) lõpuprotos olnud veelgi ilusama numbriga.

Helsingi-Tallinn regatt

Sõidame hommikul Külliga Helsingisse, et õhtul LBga tagasi seilata. Vahetult enne starti annab ülesõidu tormimuserduste tõttu kontrasoodi ja poomi ühendav lüli järgi. Käepäraste vahenditega (mingi otsajupp) tehakse parandustööd ning 18:15 teeme ilusa stardi. Ülev on vaadata, kuidas ca 170 jahti riburada Helsingi kaljude vahelt lõuna poole seilavad. Minu amet on nagu ikka - kallutaja. 3 korda saan ka spinni puudutada. Päevad pole vennad ehk hommikune torm vaibub nii tempokalt, et Tallinna majaka juures saame ca tunnise pleki. Ausalt öeldes on see esimene kord, kui näen kogu meeskonna ponnistustest hoolimata "spidol" numbrit null. Mu esialgne optimistlik plaan jõuda keskööks Tõnu sünnipäevale, haihtub. Randume ca kell 3.
Kuidas läks? Esikoht! (Aga seda saan teada alles järgmisel päeval, sest öösel ei osanud keegi öelda, mis on lõpptulemus)

kas tõesti turismitalu!?

Näib, et kodumajutuse pakkuma hakkamine Toomihklil õigustab ennast - täna on 16 ööbijat. See number jääb ilmselt pikaks ajaks rekordiks. Sõidan peale tööd teki-padja-madratsivirnaga Emumäele emale appi. Kõik läheb kenasti ja külalised on tundubet rahul. Meie ka - meeldiv vaheldus põllumajandusele.

Tere kool: purjetamine

Kuna tunnen, et gurmeereisidest ja võistlustel kallutajaametist ei ole piisavalt tolku, otsustasin minna kooli. Ehk siis täpsemalt võtta neli purjetamistundi.
Õpetajaga meil veab - Aare on mõnusalt rahulik ja piisavalt kannatlik. BlueSailid on tillukesed ja seetõttu hästi tundlikud. Ilm on nii tuuline, et groot tuleb kohe ära rehvida. Roolipinniga on raske ära harjuda - mul kipub ikka sassi minema fallamine ja luhvamine ja nii see juhitavus kaob. Ühe paudi ajal keeran küll ilusti 90 kraadi, aga paraku vales suunas.. Algajal ikka juhtub!
Äpardustest hoolimata teeb Aare komplimendi, et oleksime võinud minna kohe edasijõudnute kursustele :)

08082008

Mida teeb kogu Eestimaa sel päeval? Loomulikult pulmitab!

Karolina ja Ivar, romantiline Villa Mary, tujukas Eestimaa ilm, lõbushoogne pulmapidu..

PS! Nädal aega hiljem saan teada, et ka Indek nais Mareti sel päeval (saladus avaldatakse sõpradele korraldatud grillpeol)