Mida heledamaks läheb taevas, seda vaiksemaks meri. Jänes on veel alles vaid jahi vahetus läheduses, mujal on meri rahulikum. Mu üllatus on suur, et jaht on kaldast kõigest paarikümne meetri kaugusel. Hetkel tundub kummaline piirivalve öine arutelu, kas päästa meid paadiga või tuleb helikopter appi võtta. Kopter olevat olnud stardivalmis.
Peale varhommikust saunasutsakat Lohusalu sadamas lähen Peebu jahti magama.
Vaevalt uinunud, ajab Leino kõne mind üles - nad Elisega on juba tunnikese jahist käsipumbaga vett väljutanud (kella 6 paiku kustus jahi topituli ära - järelikult oli aku tühjaks saanud ja seega pilsipump enam ei töötanud). Poisid paluvad mul leida kellegi, kes saaks appi tulla ja jahi ära pukseerida - tuul pöörduvat, mis toob kaasa veetaseme alanemise. Sadamavahilt kuulen, et politseikaater olevad juba öösel tagasi Tallinna põrutanud. Saan appi aluse Jürka ja kaks 30-meetrist köit. Jälgin kangutamisoperatsiooni binokliga sadamavahi toast. Tühi töö! Mis kinni on sõidetud, see kinni ka jääb! Abivalmis piirivalvur peab tööle tõttama ja lubab õhtul uuesti läbi astuda.. Kolmetunnise pumpamise järel on poisid nõus laevalt lahkuma - sellest pole eriti hullu, sest tuul on pööranud lõunasse ja veetase alanenud ning jaht "seisab" kindlalt kiilul.

Paavo sukeldub ümbrsukonnas ja leiab puuduvaid laevaosi - nagu näiteks pool kruvi ja jupikese tüürist. Vaatepilt kajutis on masendav: "salongibasseinis" hulbivad läbisegi toidukraam, riided, elektroonika.. Kaldal on kohal esimesed uudishimulikud-pildistajad..
(2 alumist fotot: Külli Haav)
(2 alumist fotot: Külli Haav)
Loo moraali võtab esalgu hästi kokku lause Toomase seletuskirjast: "Mis täpselt valesti läks, selgitab hilisem analüüs".
Kõige olulisem on igas olukorras, ükskõik kui hull see ka pole, säilitada rahu - vähemalt sellega saime täna öösel hakkama.
Kõige olulisem on igas olukorras, ükskõik kui hull see ka pole, säilitada rahu - vähemalt sellega saime täna öösel hakkama.
No comments:
Post a Comment