Mürgid minus eneses

Täna selgus rutiinsest arstile antud proovist, et mu organismis on liialt palju glutamaate. Mida krdt!!? Valmistoite ostan üliharva, toiduvärvitud produktidest käin suure kaarega mööda, enamasti teen ikka värskest kraamist, isegi leiva küpsetan ise ja jõudumööda tarbin mahedat. Kust siis selline üleküllus!? Kõige levinum selle perekonna esindaja on naatriumglutamaat (MSG), mida kasutatakse maitseainete koostises, puljongites, vorstitoodetes. Pakendikeeles on selle nimi E 621. Puljongikuubikuid ei kasuta ma enam ammu, maitseainesegusid ka mitte. Ma pole ju teab mis suur lihatoodete tarbija - seaga katkes sinasõprus juba ülikooli ajal. Vorstide-viinerite viimane tarbimine jäi ka kooliaega.. Aga meenub, et olen viimasel ajal meelsasti söönud kalkunisinki ning, voila!, singipakendil ilutsevadki kenasti sõnad "maitsetugevdaja", "lõhnatugevdaja", "säilitusaine". Hm, pidasin sinki seni suht puhtaks ja ohutuks kraamiks.. Teine valekäik, mille arstiga mu viimaste päevade menüü üle arutades jõudsime, oli restoranis söödud india toit, mis tõenäoliselt kubises maitseaiensegudest.. Mis õigusega nimetan glatamaate mürgiks? Glutamaadid aitavad ajurakkude vahel levitada infot ning liiga suur glutamaadikogus hävitab teatud närvirakud, kuna neisse koguneb liiga palju kaltsiumit. Veidi leevendus pakub see, et loodetavasti lapsepõlves me glutamaate liialt palju ei tarbinud. Nõuka ajal ei olnud üleliia palju säilitus- ja värvaineid (oojaa, paljugi oleksin ära andnud rõõmsate välismaa kummikommide või värvilise piparkoogiglasuuri eest!:) Viinergi oli mingil perioodil defka ja süüa tehti enamasti ikka kodus toorest kraamist. Seega ei olnud võimalik neid mürke endasse ahmida.. Eriti tänulik olen aga oma emale, kes minu mäletamist mööda kogu mu lapsepõlve tassis igal pühapäeval käe otsas Ilmarise residentsi Emumäe-piima, -mune ja muud puhast toidukraami. Lootus jääb, et ehk pesitseb minus siiski veidi vähem mürke kui keskmises valges inimeses..