Sümfoonia nr 8

Kui ma ei eksi, käisin viimati sümfooniat kuulamas keskkoolis - Pässa-kooli muusikaõpetaja Härma oli tasemel - kindlasti karmim kui Eesti keskmine muusikapedagoog. Mäletan, et panin tunnis kuuldud palad sõnadesse ja kirjutasin niiviisi üles, kuna kirjaoskus oli mul arenenum kui musikaalsus. Kahjuks suurem osa tookord õpitust on igavest ununenud, mis aga ei takistanud täna kuuldud Põhjamaade sümfooniaorkestri esitatul kõrvale mõnusalt pai tegemast.

Tänan teid Ilona, Rahmaninov ja Dvorak ilusa noote täis õhtu eest!

Töö & puhkus

Esmaspäeva hommikul Espoo kontorisse. Regionaalsed töökohustused.
Õhtul hotelli. Kohalikud töökohtustused.
Teisipäeva hommikul Espoo kontorisse. Regionaalsed töökohustused.
Õhtul hotelli. Kohalikud töökohtustused.
Kolmapäeva hommikul Espoo kontorisse. Regionaalsed töökohustused.
Õhtul laevale.
Eelmised kaks nädalat on olnud enam-vähem samasugused. Sellist Eestit vist siiski ei tahtnud..
Homsest laupäevani olen Tartus - kool on hetkel tõesti puhkus! :)

Emumäe kandi jälil

Minu jaoks tähendas sõna "kant" eelkõige slängiikku kantpead, kodukanti või kangaribast palistust, mitte täiesti viisakat väljendit teatud tüüpi geograafiise regiooni kohta. Ma pole päris kindel, kas ametlikult on Emumäe kant olemas - Lääne-Viru kodulehelt ei õnnestunud maakonna kante esimese hooga leida. Ning kui see isegi on olemas, siis kindlasti ei määratleta seda nii nagu mina seda tegin.

Niisiis, korisamise, keetmise, küpsetamise ja meisterdamise asemel veedan seekord Emumäel aega küla ja naaberkülade ajalugu uurides ja kanti paika pannes. Ei teagi, kumb mu akadeemilist meelestatust rohkem mõjutab - kas eilsed ööbijad korp! Fraternitas Liviensisest (hästi tore, et nii palju tarku lambaid korraga Toomihklile surutud sai) või peagi kukkuv ruumilise planeerimise järjekordse koduttöö esitamise tähtaeg..
Näiteks Villakvere kohta leidsin sellise huvitava fakti: 1872. aastal sündis Altotsa talus Karl Tamm, kes lõpetas Tartu Ülikooli õigsuteaduskonna, töötas prokurörina ja Ülemtalurahva kohtu esimehena, oli valitud Riigikogu II, III ja IV koosseisu. Kas on tegemist faktiveaga ajalooraamatus või jäi paljude vanaema räägitud lugude seas tõesti fakt sellest esiisast kajastamata? Villakvere, Altotsa, Tamm - liiga palju kokkulangevusi..

Muide, Villakvere küla asutamisaeg jääb auväärsesse 1100. aasta piirile, Emumäe küla on mainitud esmakordselt 1241. a (mõisast info alles 1665. aastast). Salla on nende kõrval poisike - varaseim jälg on Salla mõisast 1479. aastast.
Vanaisa juured leidisn aga kirikuraamatu jälgi ajades, nimelt oli Emumäe vallas - uudis seegi mulle, et Emumäel vald oln'd - esindatud 31 erineva perekonna seas mainitud ka Einmanne (Einmane), kelle eestistatud versioon oli Heinam. Teistest praeguste külaelanike nimedest leidsin vaid Kirsid - ei tea, kas vanad kaunid nimed naisi pidi kaduma läinud, tundmatuseni eestistatud või elavad praegu Emumäel lõviosas hilisemad sissetungijad?

Pikalt-laialt pajatan kõigest seal töös - kahju, et bloggerisse pdf-e laadida ei saa.

Lynchi mäluskeem tänasest Emumäe kandist.

Pluss Orkutile. Esimene.

Kuna Karin Kosmopoliit teatas, et kolib mõneks ajaks Saksamaale (loe: poiss-sõbrale lähemale), siis oleks mul vaja Salme-korterile uus sobiv sisu leida. Üllatusega adun, et hoolimata masust, kinnisvarakrahhist ja tuhandetest ruutmeetritest tühjast korteripinnast tänases Tallinnas, on üürnikke siin siiski võimalik leida. Esimesele huvlilisele korter sobib. Ja tema sobib korterile ka. Elagu Orkut, mis meid kokku viis - ausalt öeldes on see esimene mittemeelelahutuslik kasu, mis see kanal mulle toonud on.
Järeldus: ehk peaks tõesti julgemalt erinevaid sotsiaalmeedia kanaleid hüval eesmärgil (loe: kasu nimel) kasutama.. (Miks ma AGAsse veebihaldurit sel viisil ei otsinud!?) Või leierdame igasugu kasusõnumitega need kanalid ära..

Sooota Emajõe-Suursoos

Vaid 1/6 loodusturismi magistrante on siin varem käinud. Ja ega nad väga paljust ilma jäänud ponud - matkarada on tagasihoidlik, õigesse sohu ei vii. Külastuskeskus ise küll superluks, aga laupäeval suletud (!) Kõige toredam avatud objekt on väike ebamugava redeliga vaatetorn, mille seinalt loousvõikul õppida nt loomajälgi.
Nõu: kui soovid siiski Emajõe-Suursood näha, siis võta paat ja sõida allavoolu. St siis järgmisel aastal, sest täna on see päev, mil tõmmatakse paate välja. Põhjus kevadet oodata..

Boonus boonuskaardist

Arvatavasti nii nagu suurem osa kaaskannatajaid, suhtun ka mina igasugu kliendi-soodus-boonus-sõbra-ekstra-hüper-super-kaartidesse veidi üleolevalt. Koguneib neid paratamatult, kuid õnneks on mu rahakott nii õhuke, et liiga palju neid sinna vahele lihtsalt ei mahu. Võimalik, et süüdi selles rahakoti päritolu: ostsin selle pisikese punase ühest Napoli pudupoest - ehk konservatiivsete itallannade seas pole plastkaardindus nii oluline kui meie, põhjamaalaste jaoks? Igatahes Pisike Punane on kõhna ja mitte eriti kaardirikas. Loožis istuvad Deebet ja Krediit, esireast leian Neste, samuti raamatukogu- ja ID-kaardi, tagareas on koha saanud mõned kliendikaardid, nt veredoonori "kliendikaart" ja Stockmanni kaart. Ega ausalt öeldes ei meenu eriti hüvesid, mida oleksin tänu kliendikaartidele saanud: mõned tasuta parkimised ehk ja kusagil 5, maksimaalselt 10% alet. Ja nt kasutan igal võimalusel SASi boonuskaarti, kuigi kogunud boonuspunkte pole kunagi tarbinud. Täna sai aga tõestatud, et sellest kaardist on ka reaalselt kasu isegi sellel, kel boonuspunkte isiklikuks hüvanguks pole õnnestunud ära tarbida - nimelt asendab see edukalt isikut tõendavat dokumenti. Tallinn-Helsinki-Stockholmi teekond õnnestus mul läbida nii, et ei pidanud oma katkist ID-kaarti näitama: kui pilet on olemas, siis sadamas pildiga dokumenti ei küsita ja sama märkasin üllatusega ka Vantaa ja Arlanda lennujaamas.
Jään siiski pikisilmi ootama aega, mil kõik on ühes kaardis ja plastkaardimasstootjad panevad pillid kotti.

Itaaliasse, mõistagi purjetama

Itaalia.. Esimest korda väisasin seda maad kuraditosin aastat tagasi - õigupoolest oli see mu esimene omapäi välisreis, polnud tookord Soomeski veel käinud - bussiga ja klassiõdedega läbi Euroopa. Kõige kaugem punkt, kuhu tookord jõudsime oli Rooma. Seekord võtame saapamaa lõunapoole ette - õhuks peaksime jõudma Napolisse, loodetavasti..
Kõigest lähemalt reisiblogis.