Sead on kohal!

..ja neid on nii palju.. ja nad ei ole teps mitte vagusi - muudkui vaatan ja kuulan :)

Jää. Jäägaala. Jägala.

Joast pole just palju alles jäänud - pildilepüüdmatult kitsas veejuga niriseb keset juga.
Talvemuinasjutumaa.

Suusk versus Kelk

Aasta üllataja - Kelk. Uskumatu riistapuu - suuskadega naljalt mööda sõita ei suuda:)

Lähte, Kääriku, Jäneda, Nõmme, Pirita, Harku.. kuhu homme?

Tühi koht..

.. ehk see pole absoluutselt oluline, mida kontoris seljas kannad.

Tänane lõuna möödub poes. Sest poodi on poole lühem maa kui koju. Olen sunnitud hankima uue pluusi - seljasoleval rebenes rinnalt 2 nööpi . Esimese avastasin hommikul, kui bodypumpist (jõudsin esimest korda kaskkümmend kümne jooksul trenni - kusjuures see ei pea absoluutselt paika, et spordiklubid on aasta alguses ülerahvstatud - vastupidi, meid oli 8, neistki 2 lahkusid poole pealt) tulles pluusi selga ajasin (on siin mingi seos, et rinnalihaste harjutus oli täna tõesti raske.. :-o) Teise puudumist märkasin ennelõunat tualetis peeglisse vaadates (ei taha teada, mitu kohvimasina ringi jõudsin avatud kõhuesisega teha.. )
Niisiis vahetan oma kõige kontorlikuma-konservatiivsema riideeseme - hõbenööpidega teravnurk-kraega lumivalge triiksärgi - lilla-roosa-oranžikirju Le Coqi särgi vastu kirjaga "Le Tour 78" (sümbolieerimaks mu sünniaastat ja minimaalset eluiga - plaanin kaua kulgeda:), mille 140ni varisenud hinna tõttu ei hakka selle selga passimisele aega raiskama (loe: mine ruttu poodi, saad odavalt asju!)
**
Mitu kolleegi märkas mu 180 kraadist imagomuutust? Null!
**
Epiloog: Meenub juhiabi Tiiu kirjeldus, kuidas Kristjan dikteeris talle üht kirja ja märkas alles ca poole kirja peal, et Tiiu tavapärast mini asendas erkkollane skafander (olime startimas karnevalijooksule).
Pole mõtet pingutada ja kulutada - nad tõesti ei näe meid..

Uus rahvussport

Eestlastel on uus rahvussport - lumerookimine. Poodides on lumbelabidavalik jäänud ahtaks - näiteks Tartu ehituspoodides on laiad lumelabidad otsas (talv saabus kaupmeestele ootamatult nagu ikka:) Seega tuleb tavapärase kitsa lumeheitemasinaga läbi ajada.
Ses suhtes on lumerookimine tänamatu töö, et nonstop langevate helbete tõttu oled järgmiseks päevaks tagasi alguspunktis. Nagu nõudepesemine Või toakoristamine. Aga erinevalt eelpoolmainitud pühadest kohustustest lumerookimise puhul tegevusvajaduse pidev taassünd ei suuda karvavõrdki häirida.
Rookimine on iga maal veedetud päeva kohustuslik osa. Toomihkli rookimist vajav lahmakas on tänavu õite korralik - ca 500 m2 - lumest tuleb vabastada ka parkla (juhuks, kui keegi potsatub siia ja nagu eelnevad päevad on näidanud, iga päev keegi seda ikka teeb) ning sissesõidutee, kuna suurt teed lahti ajav sahk enam talu väravani ei ulatu. Iga päev 1-2 tundi rahmeldamist. Peale mõnepäevast lumeajamissporti täheldan, et lihaseid ei jäägi enam valusaks. Suusarajale hetkel niiväga ei kipugi, sest talisport on koju kätte toodud.
PS, Tekkinud on ka uus rahvushobi - purikafotograafia.

2010 algab..

2009. viimased ja 2010. esimesed minutid Emumäe vaatetornis ja Toomihklil.



Iga algus on raske: üks esimesi rakette ei avanenud ja kukkus metsa - vaatepilt oli väga efektne.



Valgusmäng oli lummav, kuid minupoolest võiks keegi siiski pagutud raketid leiutada.

Aasta valgeim öö: Emumäe vaatetorn keskööl (tõsi, abiks oli ka statiiv:)



Emumemme ees.



Toomihkli uue aasta öö kohustuslik osa on saunatumine ja lummehüpped (lummesööstjad liikusid -12oC käes nii kiiresti, et öine võte neid tabada ei suutnud).







Eelnenud ja järgnevad fotod: Leino ja Martin Kuus

Kuuvarjutus Toomihkli pööninguaknast

Rakke vallas Emumäel on kuuvarjutus imehästi näha: 31.12.2009 kell 21:22 on üle 7% kuust varjus. Silma järgi vaadates ehk difraktsiooni tõttu ütleks, et poole rohkem, nii 15%.

Ja täisvarjutus.. õunapuuoksa abil:)