Eestlastel on uus rahvussport - lumerookimine. Poodides on lumbelabidavalik jäänud ahtaks - näiteks Tartu ehituspoodides on laiad lumelabidad otsas (talv saabus kaupmeestele ootamatult nagu ikka:) Seega tuleb tavapärase kitsa lumeheitemasinaga läbi ajada.
Ses suhtes on lumerookimine tänamatu töö, et nonstop langevate helbete tõttu oled järgmiseks päevaks tagasi alguspunktis. Nagu nõudepesemine Või toakoristamine. Aga erinevalt eelpoolmainitud pühadest kohustustest lumerookimise puhul tegevusvajaduse pidev taassünd ei suuda karvavõrdki häirida.
Rookimine on iga maal veedetud päeva kohustuslik osa. Toomihkli rookimist vajav lahmakas on tänavu õite korralik - ca 500 m2 - lumest tuleb vabastada ka parkla (juhuks, kui keegi potsatub siia ja nagu eelnevad päevad on näidanud, iga päev keegi seda ikka teeb) ning sissesõidutee, kuna suurt teed lahti ajav sahk enam talu väravani ei ulatu. Iga päev 1-2 tundi rahmeldamist. Peale mõnepäevast lumeajamissporti täheldan, et lihaseid ei jäägi enam valusaks. Suusarajale hetkel niiväga ei kipugi, sest talisport on koju kätte toodud.
PS, Tekkinud on ka uus rahvushobi - purikafotograafia.
Sunday, January 3, 2010
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment