Käes on spargliaeg!

Kuna spargel on kaubandusasutustes hetkel hea hinnaga, ei saa seda võimalust jätta kasutamata.

10 sparglit
1 lillkapsas
5 keedetud vutimuna
3 spl pestot
värskeid salatilehti (sh võib kasutada ka väiksemaid lillkapsalehti)
klassikalist salatikastet (poole sidruni mahl, 3 spl oliivõli, soola, värskelt jahvatatud pipart, suts mett)

Lõika ära spargli jämedamad, puitunud otsad. Tükelda lillkapsas õisikuteks. Auruta sparglit ja lillkapsast ca 7 minutit. Sega lillkapsad pestoga ja lase neil natuke aega maitsestuda. Samal ajal vooderda salatikauss salati, kapsa- või peedilehtedega, millelt on rootsud eemaldatud. Tõsta lillkapsad ja sparglid salatilehtedele ning vala üle salatikastmega. Kõige peale poolita vutimunad.

Suvesupp 5: Punapeedilehesupp

Supiblogi jätkab punapeedilehesupiga, mis mängis tähtsat rolli mu vanaema Helgi suve teise poole menüüs. Värskelt valminuna on see päris hea, aga mitte pooltki nii hea, kui teisel päeval, soojendatuna!

3 väikest punapeeti koos lehtedega
4-5 värsket porgandit
pool kaalikat
5 värsket kartulit
2 hapukurki
3 keedetud muna
tilli või muruluku
hapukoort
















Pane soolaga maitsestatud vesi supipotti kuumenema ja hakka hakkima. Kõigepealt lisa kaalikas, seejärel punapeet ja lase natuke keeda. Siis on järg porgandite, kartuli ja hakitud peedivarte käes. Kui köögiviljad on pehmed, siis lisa lõpuks käega väiksemateks tükkideks rebitud peedilehed, keera tuli alt ära ja jäta 5 minutiks hauduma.
Serveerimisel puista peale hakitud hapukurki ja muna ning maitserohelist. Nagu peedisupi puhul ikka, sobib ka siia juurde hapukoor.

Müün väikse-armsa korteri Kalamajas

Asjalikum info siin.

Suvesupp 5: Kukeseenesupp

Kui kukeseen hirmasti maitseb, aga soustist siiber, siis paras aeg need supi sisse panna!

Kahe peo täis kukeseeni
Sama palju rohelisi ube
1 punane sibul
4 porgandit
4 värsket kartulit

1 väike lillkapsas

pool kruusi herneid

õli

värket tilli & peterselli

Prae seened ja sibul pannil. Kuumata paksu põhjaga potis kuumuta viilutatud porgandid, kalla peale liiter keeva vett. Õige varsti lisa tükeldatud kartulid, lillkapsad ja oad. Keeda pehmeks. Sega hulka seene-spbulasegu ja herned, keera tuli alt ära ning jäta 5 minutiks hauduma. Puista peale maitserohelist.

Oaroa ehk Kreeka-Terje nämmid oad

Terts kirjutab:
Oaroa kreekapärane retsept on siis selline: natuke õli poti põhja (eks sa ise otsusta, kas kreeka või eesti natuke:), sinna sisse krõbisema üks-kaks hakitud sibulat. Natukese aja pärast oad lisaks. Keerad neid väheke õli-sibula segus ringi ja lisad riivitud tomatid, mina panen ikka 4-5-6 (ema pani mul letšot, sest kui tomatiaeg veel pole, siis pole mõtet neid plastmassmaiguga tomateid sinna sisse riivida). Võib panna ka tomatipastat, täitsa maitse järgi, kas tahad tomatisemat või mitte ja küüslauguküüsi (panin ohtralt - E.), tiba soola ja vett ja pipart. Ja siis podiseb see segu madalal tulel, kuni oad on pehmed, vahepeal võib vett juurde panna, kui kipub ära aurama (panin vee asemel tomatimahla - E.). Lõpu poole lisan vahel õli, sest see annab hea maitse. Lõpus peaks toit välja nägema nii, et oad on pehmed ja tomatitest on moodustunud paksem kaste, alati mul see välja ei tule, sest kipun liiga palju vett panema.
Απολαύστε το γεύμα σας!

Suvesupp 4: Külm peedisupp

Mehed võivad jälle kodust ära minna, sest see on midag naiste jaoks:)

2-3 väikest värsket keedetud punapeeti
2 marineeritud kurki
1 värske kurk
2 tomatit
2 keedetud muna
1 l keefiri
murulauku v rohelist sibulat, värket tilli
soola ja värskelt jahvatatud musta pipart

Lõika peet-kurk-tomat-munad kuubikuteks ning sega keefiriga. Maitsesta soola, pipra ja maitseroheli-sega. Söö kohe!

Emajõe deltas & Peipsil

Sügisel käisime siin Emajõe suursoos poolkohustuslikus korras ja suurem osa meie kambast ei olnud mitte pettunud, vaid ikka väga pettunud. Peamiselt just seetõttu, kuna sood ennast ei saanudki näha, aga laudteed vantsimine ühele loodusturistile piisavalt pinget ei paku. Mis halvasti, see uuesti, ehk siis täna ala vallutamas paadiga.

Soo on muidugi super - lõputud roostikud, milleni maatsi läheneda vast võimatu.. Kuid miskipärast arvasin, et siin on kergem ära eksida - suuremad hargnemiskohad on kenasti sildistatud ja ega neid hargenisi teab kui pajju olegi.. Eks olukord on muidugi tsipa teine suurvee ajal.

Seisev vesi? Peegeldus reedab, et pole just väga kiirevoolulise veekoguga tegu (Kogu Emajõe langus on vaid 4 meetrit!)
Vana mõrd!!
Meie oma mangroovimetsad.
Praaga - justkui mahajäetud küla. Ainsad hingelised on siin sajad linnud hoonete katusel.

Arvasin ka, et piirkonnas on tiba rohkem elu - paadimehed kihutavad edasi-tagasi, paar purjus seltskonda parvetab, i vsjo! Ei mingeid turistide ega loodushuviliste horde. Tegelikult lausa mitte ühtegi sellist ei hakanud silma. Ehk on tegu kasutamata potentsiaaliga? Võiks ju Praagale kõrtsi teha, kus külma õlut ja uhhaad pakutaks (valik ei peakski oluliselt laiem olema:)

A Mis meil sest! Haug näkkab hästi, kui palav hakkab, sulpsatan vette - elu nagu lill! Nagu Emajõe vesiroos:)

Epiloog.
Tegime ka väikese hommikuse sutsu Peipsile - st meie jaoks hommikuse, aga kalamehed hakkasid sel ajal (8-9 paiku) juba lahkuma. Hoolimata vaiksest ilmast ja imeimeväikesest lainest oli õõtsumine päris ebameeldiv, pealegi vesi vetikane - nii et suundusime õite pea juba koduseks saanud Emajõe deltasse tagasi.