Leib läheb aina lihtsamaks

Kas see, et ma ei puista enam leiva sisse pähkleid, rosinaid ja kuivatatud puuvilju tähendab, et on toimunud pisike areng? Eelmine kord lisaisn veel köömneid, täna loobusin neistki. Olen siiski truuks jäänud linaseemnetele ja koriandrile ning alati suran sisse ka kliisid (vahet pole, kas nisu, kaera või rukki omi) või rukkihelbeid. Näis, millal neistki söendan loobuda ning päris puhast kraami hakkan tootma. Või liiguvad mu leivateod varsti hoopis oliivi-, kilu- ja lihaleivapätside suunas?

Leivaretsept
1,5 l käesooja vett
4-5 spl juuretist (küsi sõbranna käest)
150-250 g fariinsuhkrut või tumedat siirupit (viimasel ajal olen suhkrust loobunud)
8 tl peent meresoola
5 sl linaseemneid
Maitse järgi ka muid seemneid (kanepi, päevalille, köömned)
paar peotäit kaerakliisid ja/või rukkihelbeid
1,8-2 kg leivajahu (parim on täistera rukkijahu)

Sega suures kausis juuretis sooja veega ning lisa jahu nii palju (ca 2-3 klaasi), et tekib paks kört. Kata leivaanum kile ja rätikuga ning pane sooja kohta hapnema (nt küttega põrandale).
Järgmisel päeval, vähemalt 16 tundi hiljem, lisa sool, suhkr, seemned, kliid, helbed jms. Võta 4-6 spl tainast ja pane järgmise korra juuretiseks külmkappi (see säilib külmikus 2-3 nädalat).
Seejärel sega hulka jahu. Sõtkuda pole vaja, sega korralikult läbi ning tõsta paberiga vooderdatud vormi. Kui vormi pole, tuleb teha tihkem tainas ja vormida päts, kuid siis saab leib tihkem ja raskem.
Retseptis toodud kogusest saab 2-3 leiba. Silu tainast pealt vette kastetud käega ning lükka näpuga sisse augukesed või tee leivale oma märk. Pane vormid 4-6 tunniks paksu rätiku alla sooja ruumi kerkima. Ideaalis muutub taigna hulk selle ajaga kahekordseks.
Soojenda ahi 250 kraadini, küpseta leibu 10-15 minutit (kõrge kuumus teeb krõbeda kooriku). Keera seejärel ahi 200 kraadile, küpseta kokku ca 1 tund. Vahepeal ära ahjuust ava!
Kui leivad ahjust välja võtad, võid soovi korral kooriku värske taluvõiga üle määrida, kuid see vähendab leiva krõbedust.
Juuretisega kergitatud leib säilib värskena tavalisel toatemperatuuril vähemalt kaks nädalat. Head isu ja vähem poeleiba lauale!

Kas oled Baltoskandias käinud?..

..küsis hiljaaegu minult üks sõbranna, pidades selleks ilmselt mõnd tundmatut kauget väikeriiki:) Ega ma isegi Kesa geograafiatundidest seda sõna ei mäleta. Mõiste iseensest võttis kasutusele Edgar Kant, kes nimetas Baltoskandiaks Läänemere-äärseid poolsaarjaid väikeriike, sh Eestit. Tänapäeval kutsutakse Kanti Baltoskandiat Läänemere põhjaregiooniks, Euroopa Liidu Põhjadimensiooniks vms. Eriti mokkamööda on mõiste loomulikult baltimaalastele, kes soovivad kuuluda ühte katlasse pigem Põhja- kui Ida-Euroopaga.
Just Baltoskandia pärast saan täna Tallinna talvest ära Tartu suvesse, jooksen Raadi mõisas äikese eest ja kuivatan Ülikooli kohvikus vihmamärge toole, et saaksime lõpuksometi olla õues. Tartus on rahulik ja mõnus. Isegi eksamit on väga hea teha. Tegelikult võiks iga eestimaalane Baltoskandia eksami sooritada - saaks sotti, mis meie ümber looduses toimub ja ei tekiks küsimust, kes see Baltoskandia on:)

Mmm... maitsetaimed

Ärge tulge ütlema, et viiendal korrusel ei saa küünealuseid mullaseks!

Potipõllumajandus nüüd ka minu aknal! Ei pea enam supermarketist mürgikihiga rohelist koju tassima. Tänalõunane lammas on garneeritud juba oma aknataguse kraamiga. Ja kui pott saab tühjaks, lähen väisan Nõmme turgu ja lauake jälle maltsaga kaetud:)

Ühtse Eesti Suurkogu

Juba mõnda aega on mul päris kahju olnud, et piletite müüki tulemise aegu olid mul juhtmed kusagil looklemas või pea liiva all vms, aga igatahes kuni mina taipasi, millega tegu, oli kaks päeva möödunud ning kõik piletid otsas. Täna hommikul tahtsin panna Facebooki hüüde üles, et ehk kellelgi pilet üle.. Niipea, kui sotsiaalmeediasse sukeldusin, nägin Margo teadet, et tal 2 piletit üle. Mihkel Raud olevat küll hiljuti oma Facebooki konto kustutanud, kuid minu meelest on tegu veel igati töötava ja tõhusa vidinaga:)
Ühtse Eesti Suurkogu, milline ta siis on? Pisarateni naerma ajav. Geniaalselt publikuga manipuleeriv. Mind tõmmati ikka mitu korda haneks.. Jah, uskusin esimese hooga, et Suurhalli ees intervjureeritakse tõesti suvalisi inimesi. Jah, otsisin küll oma pileti kotist välja, kui kuulutati, et partei juhatus valitakse loteriiga publiku hulgast.. Väga kahju oleks olnud täna siin mitte olla.

PS, Sellest nädalast pärineb ka teine üle lati teatrielamus - kolmapäevane Linnateatri "Kes kardab Wirginia Woolfi". Olen üsna kindel, et 2010. a kaks suurimat teatrielamust käes.

Linna parim kamm

Ära kraabi oma pead metalliga. Ära suga oma peanahka plastiga. Puust kamm on üle prahi!
Jahtisin head hõredapiilist kammi - ikka sellist, mis lõdvalt ka minu lokkis karmidest karvadest läbi käiks - oma paar aastat. Tõsiselt!
Lõpuks leidsin ta Rohelise Toa kohviku kõrval asuvast ökopoest.
Kõige-kõige parema puukammi sain aga Body Shopist. Eesti ökototootjad - tehke palun järele!

Emumäe Ilmajaam püsti!

..valmis tänu MinuEesti talgutele ning tuulise ja kohe-hakkab-sadama ilma kiuste.

Emumäe "Ilmajaama" püstitamine.

Päikesekell ja kella keeramine.
Tuulelipu paigaldamine.
Kiviaia ehitamine Emumäe moodi.
Prügi koristamine mõisapargis.

Vt ka:
Luukas roolib.
Talgud läbi. Koju!

Suur-suur tänu kõigile, kes käe külge panid!

Maalehe artikkel Emumäe talgutest.

ReUse jätkuvalt IN

Reet kutsus sõbrannad külla ja korraldas sellekevadise hilbuvahetusõhtu.
Palju naeru. Meriti hea india roog. Suur rõõm uutest riietest ja vanadest vabanemisest (minu kurss: 30 loovutatud ja 3 vastu saadud hilpu - mu kapp on selle tehingu eest mulle kindlasti väga tänulik:)