Kaheksas meie mäe jooks

Järjekordne Emumäe jooks peetud. Juba kaheksa aastat oleme Viljariga seda üritust korraldanud: tavaliselt ka ise 10 km ära jooksnud, kuigi viimastel aastatel on minu osalemised aina hõredamaks jäänud (ja jooksuvorm viletsamaks, mis seal salata). Iga asi saab kord otsa.. Ei-ei, Emumäe jooks ei kao kuhugi! Otsa on saamas minu aeg selle ürituse peakorraldajana. Kuid olen tõesti väga rahul, et mäejooksu traditsooni lõime ja loodan, et veel palju-palju aastaid kevaditi ümber selle mäe joostakse.. 

Ei ole Emumäe jooksu ilma aftekata. Ei ole aftekat ilma Elmarita.. :)

Fotod: Katrina Toompere

Kõige kallim kurk, mis ostnud olen:)

@ Tokyo sushibaar.

Lodjaga Emajõel..

Kui juba Emajõe ääres elada, tuleb ka jõe peal ära käia. Sedapuhku mitte pr Southi, vaid lodjaga. 

Natukene sai seda tehtud ka meie sünnipäevade puhul. Aga ainult natuke. Rohkem ikka ilusa ilma ja herade inimeste tõttu:)

Talgutamine

Täna taas üle-Eestiline talgupäev ja igakevadised talgud ka meie mõisapargis. Armas, et ikka tuleb kokku häid inimesi, kellele kaunis koduküla oluline. 

Täna siis selline päev..

Toskaana köök

 

Odav, ent parim: lõik pitsat, kann chiantit ja päikeseline tänavakohvik

Itaalias olles ei saa üle ega ümber minna kohalikust köögist. Kuna itaallased armastavad teadupoolest eelroana kõiksugu suupisteid, toon siinkohal ära mu kohaliku sõbranna Michaella Toskaana kanamaksasuupistete retsepti. 

Koostis
1 sibul
pool varssellerit
1 väike porgand
peterselli
1 spl kappareid
300 g kanamaksa
100 g kanapõrna (vot siinkohal kardan, et mul läks tõlkes midagi kaduma - kuna Eestis põrna niikuinii kusagilt ei saa ning parem karta kui kahetseda, siis jätan selle välja:)
oliivõli
soola-pipart 
1 tass kanapuljongit

Prae oliivõlis sibul, varsseller, porgand ja petersell. Lisa üsna suurte tükkidena kanamaks ja -põrn. Kuumuta paar minutit, lisa värskelt jahvatatud pipar ja sool ning kanapuljong (kogus oleneb sellest, kui vedelat pasteeti soovid). Hauta ca 15 minutit. Kui maks on peaaegu küps, lisa kapparid. Püreesta. 
Serveeri kergelt röstitud ja küüslauguga hõõrutud saiaviiludel. 

Ilmetute plasttoolidega tänavakohviku kõige lihtsam pasta maitseb imehea!

Õige toskaana meki suhu saamiseks on soovitav maitsta ka järgnevaid roogasid:
Pappa al Pomodoro -  toskaana tomati-saiasupp
Ribollita – teine kuulus toskaana supp, koosneb samuti saiast, lisaks köögiviljad

Spezzatino a la San Giovanni – piirkonnas popp loomalihahautis

Piinlikult odav, ent täiesti joodav vein kohalikult turult

Trippa (alla Romana) – tegu põhimõtteliselt rupski-tomatiroaga

Bucine ümbruse muinasjutukülad

Cennina

Oliiviistandus Sognas

Radia a Routi

Inimtühjas Sognas leiame imeilusa basseini: värskendus jääb siiski tegemata, kuna bikiine pole kaasas ja häbelik eestlane avalikus kohas paljalt ei suple!

Sogna

Olgu kõigepealt üles tunnistatud, et Bucines endas me ei käinud, kuna pansionaadiperenaine Monica tegi selle kohta halva lõhna grimassi.

Prostid tee ääres

Plaanis on tänast päeva võtta rahulikult ja külastada vaid mõnda väga väikest ent seda kaunimat külakest. Alustame Sognast. Edasi üritame otse mööda mägiteid murda Radia a Routisse, ent ei leia õiget teeotsa üles ja satume vahepeal ikkagi suuremale teele. See tähendab suuremale külavaheteele. Tänu sellele õnnestub läbida samuti kaunis külake Rapale ning.. kohata maanteeprostituute. No mitte ei mõista, kuidas leiame nad alati üles kõige ootamatumatest kohtadest – seekord siis imeväikse liiklusega tee äärest, inimtühjast paigast.

Lõunapaus (ja kingade-kottide Factory Shop!) Ambras ning kolmas ja viimane külake täna: Cennina, mida ehib mäe otsas olev loss, kus täna pole hingelist, aga kus suvel ilmselt elu kihab.