Keevitamine ei ole lihtne

Läbi maski on nähtavus null, raud on roostes, elektrood ei funka ja kui toksimise peale hakkab tööle, siis jääb raua külge kinni, keeviseõmblus tuleb siiru-viiruline ja vale koha peale. Häda ja viletsus!
Kui Victoria poleks Lembitut Toomihklile kaasa võtnud, siis omal jõul ja kogemusteta poleks me grilli vist küll iial valmis saanud.
Siin ta on - ETK täies ilus ja hiilguses!

Keevitamine on lihtne!

Tõesti, keevitamine, see ei olegi midagi üüratult keerukat. Tegin täna selle nalja ära, et osalesin poistega keevituskoolitusel st võtsin esimest korda elus keevitusseadme kätte. Esimene hetk oli ehmatav ja päädis väikese kiljatuselaadse häälitsusega, kuid suristasin tublisti oma esimesed viis sentimeetrit ära.

Tegelik Emumäele tuleku põhjus..

..on paljude osalejate jaoks Toomihkli-VäikeAntsu afterparty.

Täna on kaks tähistamispõhjust: lisaks korda läinud jooksule toimub Elmari kaasabil kahe talli ehitatud toa pidulik avamine. Olen paljude kaasvõitlejatega ühel nõul, et tulemus on oodatust parem.

Kohe kolisid sisse ka esimesed testkliendid Diare-Veiko (hoolimata punase veini kohalolekust jäi sünnitegevus esile kutsumata - vastasel juhul oleks poisi nimeks pidanud saama vist küll Toom-Mihkel, või siis tallisünnituse auks lihtsalt Jeesus:) Ei tea, kas nende nimede hirmus või miskil muul põhjusel, aga poiss otsustas sündimisega veel natuke oodata.. Teise uue toa hõivasid Urmas ja tema neli naist. Õnneks jäid testkliendid majutusega igati rahule. See annab lootust, et ka tuelvikus saab leiduma neid, kes soovivad neis tubades ööbida.. Ühtlasi tänud kõigile, kes aitasid sisustamise, jõu ja nõuga kaasa!
Toomihkli talli parim sõber on Väike-Antsu tall, kus tänagi toimub traditsiooniline Emumäe laudadisko. Kustun ära enne peao lõppu, aga näiteks Marti sõnul olevat olnud üks parimaid diskosid üldse.. Pikk pai DJ Aiksile - ja õnnitlused tänase 3. sünnipeäva puhul! Elmar hoos..

5. Emumäe jooks

Emumäe jooksud muutuvad aasta-aastalt aina populaarsemaks: esimene kord oli 114, tänavu 289 osavõtjat. Kui vaadata viie aasta trendi, siis keskmiselt lisandub igal aastal 44 osalejat, miska järgmisel aastal peaksime ületama maagilise 300 osaleja piiri:)
Algus on tore: kulgeme suure pundiga allamäge ja viskame nalja. Toomihkli talu teeotsa juures (ca 2. km) olen kaasjooksjatest (alla tunni mehed Alo & Leino) maha jäänud. Kurk kuivab mis kole - esimene joogipunkt (ca 4.km) ei tule ega tule. Hiljem kuulen isa kursavend ironman-Mardilt, et profid jooksu ajal üldse ei joo, vaid loputavad päev varem end spordijoogiga läbi. Jätame meelde! Pikk Salla tõus on kui kleepekas tossu talla all.. Tülikas! Metsavahe mobiilimastini on peale tapjatõusu meeldivalt jahe ja talumehe ülesküntud uudismaa ei olegi nii konarlik kui kartsin. Parim pala rajal on Mäiste dušh - saaks ometi selliseid lustimiskohti rohkem siia tekitada!
Olen piinlikult kehvas vormis - 1:06 on aeg, millest targu pigem vaikiks. Seda enam, et mullu suutsin sama distantsi läbida maagilise 57:26ga ehk ca 10 minutit kiiremini. Halleluuja! Põhjust ei tule kaugelt otsida - sestap kui Kalevi staadioni väravat hakati lukustama ja värava kõrval olev auiaauk ära parandati, pole Tallinna kesklinna inimesel enam kusagil jooksmas käia. Ah, mis ma vingun - laisk olen:)

Aga tühja sest kehvast vormist - üritus ise on super ja ilm imeilus - jooksmiseks küll üsna raske, aga päikesepaiste toob kohale palju inimesi ja see on meie rahvajooksu puhul ju peamine!
Võitjad pjedestaalil: Elar Vullale on see juba kolmas võit siin!

Heureka!

Soov minna Heureka teaduskeskusesse on mul üks igavesti vana soov. Esiteks meelitab mind puht professionaalsest huvist sinna gaasiteater - analoogne saab loodetavasti kunagi ka meie Ahhaas olema. Teiseks olen kuulnud Heurekast õige palju head, et seal olevat vanainimestelgi põnev ringi vaadata ja kooliaega uue huvitava nurga alt meenutada.

Olen siin ekspromt - eile hilisõhtul saabusin elamusrohkelt USA-reisilt, mõni tund und ja natuke laevasõitu ning mind korjab sadamas peale Heidi. Ta on pärit Turkust ja ei tunne pealinna eriti. Üritame gepsi abil suurest linnast jagu saada ning jõuame peale mitut auringi hotelli, kust võtame peale Pauli. See selleks.

Päeva tippsündmus on midagi sellist, millega ma pole kunagi enne hakkama saanud: jään esireas keset seminari magama. Ausõna, VVV ehk vööndivahetusväsimuse vastu ei aita absoluutselt mitte miski. Piinlik!

Õnneks tuleb seminari vahepala - läehme kinno. Film on valminud koostöös NASAga ja viib vaataja Marsile jm-le - ühesõnaga tõesti huvitav kraam. Kuid seekord saab saatuslikuks see, et toolid on lamamisasendis ja ekraan laes. VVV läheb juhtima 2:0.

Loo moraal: reisida on super, aga, Heureka!, peale reisi peaks olema kohustuslik võtta reisist puhkamise päev.

From L.A. to San Francisco, via Las Vegas

..vt reisiblogi..

Laudavärvimistalgud..

..ehk lugu sellest, kuidas Toomihkli vanast laudast saab tutikas rootsipunane külalistemaja..