Sunday, September 19, 2010

Horvaatia köök

9 Aadria mere kaldal veedetud päeva köögipool.
Nagu Vahemere piirkonnale kohane, pakutakse merekarpe igas ranniku toidukohas. Turult saab kilo vaid ca 40 EEKi eest.
Lõputu valik Läänemere kalda elanikult tundmatuid kalu..

Üheltki õhtusöögilaualt ei puudu rannakarbid oma tuntud headuses (hind ca 160 EEK/kg). Tundub, et Horvaatias on kehtestatud roogade ühtse hinnastamise poliitika - ükskõik, kas tegu oli noobli resto või plasttoolidega toitlustusasutusega, salat maksab ikka alati 15 kuunat ja tomatisupp 20 :). Algul oli harjumatu, et salat on siin maal alati maitsestamata, kuid tegelikult on mulle väga meeltmööda, et saab ise salati maitset tuunida. PS, Tomatisupp on siin ikka väga kehv: peotäis riisi, mis valatud üle tomativärvilise soustja vedelikuga. Foto: http://www.pollsb.com/photos/o/27749-tomato_rice.jpg

Nobody's perfect ehk Horvaatia õudus: rasvas keedetud jahuplönnid kodumaiste toiduaarete messil.

Hiidkrevett eelroana..



..ja salatigarneeringuna.
Meie igapäevane leib oli grillitud värske kala mangoldiga (meie keeli spinatiga), mis serveeriti enamasti hautisena koos kartuliga. Isti saare lõunakõrtsis oli spinat asendatud valge peakapsaga.
Mu tippsöögielamuseks kujunes Zadari vanalinnas mekitud merikuratiga kalasupp (tõsi, suppi oli siin vähe, aga kuradit see-eest palju:).
Hoolimata sellest, et söömaajad kestavad paar tundi, siis magustoiduni me tavaliselt ei jõua- salat-supp-praad on seks ajaks oma töö teinud). Magustoiduks on tänavalt ostetud nektariinid ja jäätis - jäätiselette leidub promenaadidel iga paarikümne meetri tagant, üks uhkem kui teine.
Janu kustutame majaveiniga (liitri hind 150 krooni kanti), mis kõige paremini mekib Zagrebis Dalmaatsia rahvusrestoranis ning on kõige kahtlasema järelmõjuga Kornati rahvuspargis Luchica lahesopi kodukõrtsis.

Kunagi ei puudu laualt ka Jana.
Plagiaat või puhas juhus?
Mis täpsemalt Horvaatias juhtus, loe reisiblogist.

Saturday, September 4, 2010

Lestaöö Nõva kandis

Ürituse ametlik nimetus on küll Daire 34, aga kuidagi kujuneb nii, et tänase õhtu staarid on Lestad.
Hoolimata sügisesest ilmast on rannas püüdjaid pea sama palju, kui laulupeol lauljaid; kindlasti rohkem, kui seeni peale vihma.
Näkkama pidavat hakkama alles pimedas, kuid esimene neelas konksu ja kreveti alla juba enne kaheksat!
Seenelistel näkkas ka:)
Maitsev söök..
..ja imeline loojang:)
Fotod: Daire

Thursday, August 26, 2010

Sütel käidud!

Kõigepealt laotakse riit..



















..millele pannakse tuli otsa, viiakse seltskond transsi ja jalutatakse üle. Nii lihtne see ongi!
(Villi ei tulnud, aga parem jalalaba on tiba hell küll:)

Monday, August 23, 2010

Ood Täisterale..

..ehk lugu sellest, miks olen pöördunud täisterausku.
Täisteratooted sisaldavad terakesta ja idude osasid, milles on rohkesti B-vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid. Tavalise valge jahu tootmisel terad kooritakse ja väliskihi eemaldamisega eralduvad ka kiudained, suur osa vitamiine ja mineraalained. Kui tavalisest nisujahust valmistatud saias on kiudaineid heal juhul 2%, siis täisteraleivas kuni kümnendik! Eriti kiudainerikkad on nisukliid ja täisterahelbed.
A milleks mulle vita-miinid-mine-raalid? Aju ja närvisüsteemi toitvad B-vitamiinid aitavad organismil omastada toiduenergiat. Mineraalainete vaegus tekitavat aga paljusid haigusi, mille all inimkond kannatab. Seega vajan neid massist erinemiseks:) Enim pesitseb täisteratoodetes tsinki, seleeni ja magneesiumi. Viimast peetakse stressivastaseks mineraaliks - lõõgastab lihaseid, rahustab närve ning parandab valguloomet. Tsink toetab immuunsussüteemi, imendab vitamiine ja tagab meile toitumisel nii olulised maitsmis- ja lõhnameeled. Väidetavalt aeglustab tsink ka lihaste vanusest tulenevat taandarengut. Seleen, mida ma olen arseenilaadseks mürgiks pidanud, kaitseb organismi stressi põhjustavate osakeste eest ning ütleb "Stopp!" enneaegsele vananemisele. Seleeni kogusest organismis sõltub, kas viirushaiguste perioodil üldse haigestume ning kui raskelt haigust läbi põeme.
Lisaks on šveitsi sõltumatud teadlased avastanud, et täisteratooted vähendavad vere liigset kolesteroolisisaldust ja veresuhkru taset, kiirendavad raskmetallide jt vähi teket soodustavate ainete väljutamist soolest ning vähendavad riski haigestuda südameveresoonkonna haigustesse. Täisteratooted aitavad ära hoida ka kõhukinnisust, kiirendades toidu liikumist läbi soolestiku ning vähendades seedimata toidumassi.
Selle targa jutu kokkuvõtteks on soovitav päevas süüa 4-7 viilu täisteraleiba (see võib osaliselt muidugi olla asendatud ka täisterasaia või -kuklitega, aga mulle lihtsalt maitseb leib kõige rohkem). Kaubandusvõrgust on puhtast rukkist täisteraleiba pea võimatu leida - lõviosale leibadele lisatakse kooritud ehk minu arvates mõttetut nisujahu ning pakenditel ei viita miski sellele, kui suur osa jahust on tavaline, kui suur täistera. Kuna poeleivale lisatavad suhkru kogused on ka suhteliselt kolossaalsed, on kõige parem leiba ikka ise teha:)
Pisut kahju on, et täistertooted on "puhtast" jahust kallimad. Loogiline oleks, kui see oleks vastupidi, aga eks kogused dikteerivad hinna ja Eesti inimesele tuleb anda aega adra seadmiseks ja täisteraga harjumiseks. Hangin oma täisteravarud Väike-Maarja lähistelt Kaarli talust - tuleb mitu head korda soodsam kui ökopoest ostes ning kohalikku talumeest on rõõm toetada.
NB! Täisteraroogade puhul tuleb siiski arvestada sellega, et need ei pruugi kõigile tavapäraselt hästi peale minna - nt tuli mul eile pool õunakooki minema visata, sest inimesed pole harjunud "imelikku pruuni kakku" sööma.

Friday, August 20, 2010

Suurel saarel

See pole õige suvi, kui ei veeda üht nädalavahetust Ruhves Männitukal.
Kirsiks kokteilil on Muhu jooks, Saare Jazz ja lõkkesütes küpsend' road.


Tuesday, August 17, 2010

Basiilik tahab pestoks

Ebaharilikult kuum suvi on ka Eestis basiilikud vohama pannud, Toomihkli lillepeenardel kipub Monsieur Basilic lillede üle võimu võtma. Minu jaoks on see puhas õnn, sest pestot oleme vabalt võimelised tarbima purgi nädalas. See sobib imehästi tomatitoitude ja pastaga, kuid kõige eestlaslikum kombinatisoon on pesto musta leivaga - juba aastaid on mu hommikusi võileibu asendanud pestoleivad.

Lihtsa pesto jaoks on vaja järgnevat:

  • Pakk india pähkleid (ideaalne oleks kasutada piinaiseemneid, kuid indialased ajavad asja peaaegu sama hästi ära)
  • Peotäis basiilikuid (koos vartega, kui kallist kraami pole parasjagu raisata)
  • Ca pool klaasi oliivõli (tunnistan, et sageli kasutan ära jääke päikesekuivatatud tomatite või küüslaugu purgist - see annab omamoodi huvitava meki)
  • 2-3 küüslauguküünt (rohkem ei tohi panna, kui tahad pestot ka hommikul süüa:)
  • Pakk parmesani (kui olen laisk, ostan riivitud parmesanilaadset juustu, kõige parem on aga ise parmesan riivida - siis see ka lõhnab nagu juust. Parmesani võib asendada Leedu odava koopia Džiugasega)
  • Maitseks võib lisada ka päikesekuivatatud tomateid või oliive, kuid enamasti valmistan siiki puhast kraami
  • Soola & värskelt jahvatatud pipart

Rösti pähklid sutsu õliga pannil. Pane kõik komponendid köögikombaini ja purusta. Kui segu jääb liiga paks, lisa tunde jägi õli. Maitsesta soola ja pipraga.

Saturday, August 14, 2010